Valgevene Kaubandus- ja Tööstuskoja Minski filiaali välismajandussuhete osakonna juhataja Jelena Nazarova sõnul suhtuvad paljud Valgevene ettevõtjad Eestisse kui potentsiaalsesse väljundisse Euroopa turgudele. Ega asjatult delegatsiooni koosseisu kuulu paljude suurte ehitusettevõtete esindajad: ZAO Stroiprojekt, ZAO Stroialjans, ODO Karida-stroi, Grodnožilstroi OAO ja Molodetšnenski metallkonstruktsioonide tehas.
"Põhiliselt tegeleme me elamuehitusega nii müügiks kui ka riigiprogrammide raames. Ehitusmaht on umbes 200 000 m2 aastas. Me toodame kõik ise, alates betoonist ning lõpetades akendega. Eestis huvitavad meid uued tehnoloogiad ja seadmed. Siiani pole me eestlastega koos töötanud, kuid koostöös soomlastega ehitasime 1990. aastate alguses sõjaväelinnaku," rääkisid OAO Grodnožilstroi mehaniseerimistalituse juht Anatoli Šimanovitš ja peainsener Svjatoslav Novitski.
Valgene ärimeeste esimene kohtumine oli Eesti Ehituse juhatuse liikme Avo Amburiga. Esitlus algas rahulikult, aga kui Ambur mainis, et ehitaja palk nende ettevõttes koos kõikide lisatasudega on keskmiselt 30 000 krooni, elavnes saal märgatavalt. Küsimusele, kas saame me lähitulevikus kuulda, et Eesti Ehitusel on Valgevenes käsil mõni objekt, Ambur vastas: "Never say never". Ta lisas, et aeg näitab.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Ettevõtte juhatus püstitas eesmärgi - olla esindatud kõikidel kontinentidel. Seoses sellega otsime edasimüüjat Euroopas. Kõikides ELi riikides kehtivad ühed tolliseadused ning seetõttu võime me asuda kus iganes, näiteks ka Tallinnas," rääkis ATM Engineeringu asedirektor Andrei Koponev.
Novembris korraldab Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda reisi Valgevenesse ka Eesti ärimeestele.
Seotud lood
„Vähem IT-d, palun“ vastab küsimusele, kuidas ehitada ettevõtte IT üles nii, et see oleks toimimisloogikalt lihtne, kuid samas efektiivne ja turvaline. Esimeses episoodis jagab oma lugu ettevõtja, kes oli valmis eduka äritegevuse lausa lõpetama, sest puudulik IT tegi elu liiga keeruliseks nii talle endale, töötajatele kui ka klientidele.