IRL: miinuses eelarve oleks krooni ohtu seadnud

„Olen rahul sellega, et me ei andnud alla! Et me hoiame eelarve tasakaalus. Kõige hullem oleks olnud see, kui me oleksime lõpus lasknud nö lipsu lõdvaks ja öelnud, et noh, laseme natukene miinusesse,“ kommenteeris Tsahkna.

Tema sõnul eelarve miinusesse laskmise kiusatus käis ka läbi, kuid IRL oli selgelt selle vastu. „Kui vaadata, mis toimub praegu maailma majanduses ja finantsturgudel, siis kui me selle segaduse keskel näitame ka välja, et oleme nö põlve lõdvaks lasknud, siis sealt tagasi tulla on juba väga keeruline. Kui oleksime valitsuse poolsete kavadega läinud miinusesse, siis oleksime ohtu seadnud ka selle, mis saab tegelikult eesti kroonist, rääkimata eurole üleminekust,“ märkis Tsahkna.

„Oleme õnnelikud selle üle, et kõik maksutõusud ja aktsiisitõusud, mis oleksid otseselt löönud eelkõige ettevõtlust, majanduskeskkonda ja siis tegelikult ka nö inimesi, et need jäid kõik välja. Täna me räägime kütuseaktsiisitõusust, me räägime erimärgistusega kütuseaktsiisitõusust, me räägime majutusasutuste käibemaksu tõusust, räägime gaasiaktsiisitõusust, ligi neljakordsest. Sama moodi ka alkoholiaktsiisi tõusust – kõikide nende tõusude vastu me võitlesime,,“ lausus Tsahkna.

IRLi peasekretäri sõnul tuleb ju ka järgmisel aastal eelarve kokku panna ning ainuke sektor, mis võiks hakata riigile tulusid tekitama, on majandus. Samas pole Tsahkna sõnul IRL eelarvega siiski rahul, sest plaanidest pidi kärpima 15-16%.

Tsahkna sõnul on IRLi seiskoht kogu aeg olnud nö püksirihma maksimaalne pingutamine, mis samas ei tohi lüüa surmahoopi riigi funktsioneerimise pihta. "Me tahame, et hariduses investeeringud oleksid mõistlikel kohtadel ja õpetajad ei lahkuks töölt, küsimus on ka selles, mis saab sotsiaalsüsteemist, mis on ka praeguste kavade järgi alarahastatud. Kui on inimestel ettekujutus, et kui kõik ametnikud lahti lasta, et siis on tohutu kokkuhoid, siis 14 miljardit see ikka poleks, jutt oleks tunduvalt väiksematest summadest,“ lausus Tsahkna ning täpsustas, et probleem on hetkel riigi jaoks struktuurne. „Kas me oleme võimelised seda riiki üleval pidama, mida me oleme seadustega kehtestanud? Kas meie ettevõtluskeskkond suuda seda üleval pidada? Just seepärast oligi üliõige vähe puudutada ja pigem soodustada ettevõtlust,“ lisas Tsahkna.

Riigieelarve kulutuste maht on 98,8 miljardit krooni. Tasakaal eelarves saavutati peamiselt kulude kokkuhoiuga. Valitsus otsustas vahepeal kaalumisel olnud maksutõuse mitte teha ning üldine maksukoormus tuleval aastal jääb 2008. aasta tasemele.

Valitsus istub selle neljapäeva hommikul kell kaheksa maha ja kell kümme samal päeval plaanitakse eelarve üle anda riigikogule. „See on selle kuu viimane riigikogu istung, valitsus peab selleks ajaks kõigi seaduseelnõudega valmis jõudma, mis ei tohi olla vigased, vaid korrektsed. Ministeeriumites käib kõva töö," lisas ta.