Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lipstok: plaanitav eelarvekulude kasv on liiga kiire
Eesti Panga presidendi Andres Lipstok sõnul
on oluline, et valitsus jätkaks tasakaalus eelarve poliitikaga, riigieelarve
10protsendiline kulude kasv on pikaajalisest tulude kasvust kiirem.
„Arvestades maailma finantsturgude hetkeseisu, maailmamajanduse ebamäärast väljavaadet ning meie rahandusministeeriumi prognoosi on väga oluline, et valitsus jätkaks tasakaalus eelarve poliitikat,“ ütles Lipstok. „Kui järgmise aasta eelarve koostamisel on majanduse nominaalkasvuks prognoositud 8%, siis kulude kasvuks planeeritakse samas ligi 10%. See on suurem ka eeldatavast pikaajalisest eelarvetulude kasvust. Sellise kasvutempo juures peab tasakaalu saavutamine olema loomulik,“ rõhutas Lipstok.
„Eelarve tasakaalu on võimalik saavutada ka tulude suurendamise teel, kuid valitsus peaks arvestama, et mõistlik maksupoliitika peab olema planeeritud pikaajaliselt. Maksupoliitika ei tohi sõltuda majanduse hetkeseisust, vaid looma kindluse ja etteaimatavuse majandusagentides,“ rääkis Lipstok, rõhutades, et seetõttu tuleks eelarvet koostades eelistada kulude kasvu piiramist.
IRLi peasekretäri Margus Tsahkna sõnul on
oluline see, et eelarvet ei lastud miinusesse, vastasel juhul oleks ohtu seatud
nii eesti kroon kui ka eurole üleminek.
Ettevõtjad näevad plaanis tõsta
töötuskindlustusmakset saamatu valitsuse kätt, mis sirutub eelarve tasakaalu
hoidmise eesmärgil järelemõtlematult ettevõtete taskusse lisaraha järele.
See, et Moody’s jättis täna Eesti
riigireitingud ja reitingute väljavaated muutmata, sõltus muude tegurite seas ka
Eesti konservatiivsest eelarvepoliitikast, seetõttu on järgmise aasta eelarve
tasakaal eriti oluline, kommenteeris Eesti Pank.
TalTechi tudengid on võtnud ambitsioonika eesmärgi ehitada vesinikul töötav võistluspaat, millega minna rahvusvahelisele Monaco Energy Boat Challenge'i võistlusele. HydroRaceri projekti veab 46 tudengist koosnev meeskond, kes arendavad uut tehnoloogiat vabatahtlikult õpingute kõrvalt. Projekti eesmärk pole üksnes võistlustel osalemine, vaid ka tulevastele inseneridele praktilise kogemuse andmine, rääkis HydroRaceri meeskonna kapten Erik-Rennes Pihlak „Energiakooli“ saates.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.