Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigikogulaste palga küsimus ajas erakonnad tülli
Ei juhtu just sageli, et Eesti poliitikas
kasutatakse julgelt sõnu «klounaad», «pullitegemine» ja «potjomkinlus». Aga just
nii kirjeldab IRL «vanade sõprade» ehk Keskerakonna ja reformipartei liidu
vastuseisu riigikogulaste palga külmutamisele, kirjutab Postimees.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil läinud nädala neljapäeval oli teemaks riigikogulaste ja teiste kõrgete riigiametnike palkade külmutamine.
Reformierakond on olnud kõnealuse eelnõu ja arutelu protsessis algusest peale pigem kõhkleval positsioonil ning neile tuli riigikogu avaistungil appi ka president Toomas Hendrik Ilves, kes teatas, et iseenda palkade külmutamine ei pruugi olla põhiseadusega kooskõlas. Õiguskantsler Indrek Teder ei ole seda aga sugugi võimatuks pidanud.
Riigikohtu üldkogu vaagis täna,
kas riigikogulaste nn palkade külmutamise seadus, mille riigikogu
detsembris riigipea Toomas Hendrik Ilvese vastuseisust hoolimata teist korda
vastu võttis, on põhiseadusega vastuolus või tohivad rahvasaadikud ikkagi
enda palkasid teatud ajaks külmutada. Praegu teenib parlamendi lihtliige 63 800
krooni kuus.
Reformierakondlasest põhiseaduskomisjoni
esimehe Väino Linde sõnul otsustas komisjon täna anda riigikogu menetlusse
lisaks kõrgete riigiametnike palkade külmutamise eelnõule ka riigikogu liikmete
palkade külmutamise eelnõu, teatas komisjon.
Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas oma
tänasel istungil saata täiskogusse esimesele lugemisele riigikogu liikmete ja
kõrgete riigiametnike ametipalku kujundavad eelnõud.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.