Enim on tootjahinnad tõusnud piimatoodetel
-- aastaga pea viiendiku võrra, aasta alguses küündis hinnatõus isegi üle 40%,
teatas statistikaamet.
Piima kokkuostuhinnad on sel aastal pidevalt langenud ning ka lõpptoodete hinnad on jälginud samu arenguid, kuid mitte päris samas ulatuses. Toiduainetootmine tervikuna ongi kõige kiiremini kallinenud – 17% võrreldes eelmise aasta augustiga.
Liha kokkuostuhinnad on sel aastal aga liikunud kasvutrendil ning ka tootjahindade kasv on seetõttu pigem kiirenenud. Kuigi üldiselt on toiduainetööstuses tootjahindade kasv aeglustumas, siis augusti hinnatase oli enamikes allharudes aastatagusest endiselt üle 10% kõrgem.
Ka teistes tööstusharudes on valdav tootjahindade kasvu pidurdumine. Trendile vastuvoolu liigub jätkuvalt keemiatööstus, kus aastane hinnatõus kerkis augustis 7,6%ni. Samas suurusjärgus on tõusnud kummi- ja plasttoodete hinnad. Suurt rolli mängib siin taas sisendite hinnatõus, mis kajastub eelkõige importtoorme kallinemises.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Töötlevas tööstuses tervikuna on samuti tootjahindade kasv aeglustunud. Statistikaameti andmetel olid tootjahinnad töötlevast tööstuses augustis keskmiselt 6,2% kõrgemad kui aasta tagasi, eelmise kuuga võrreldes kerkisid hinnad 0,3%.
Seotud lood
Euroopas on juustu hind 35-36 krooni
kilogramm, Eestis kaubeldakse veel 50-60 krooni vahele jääva hinnaga.
Turuolukord tingib hinna selgelt allapoole laskmist, mis tähendab ka piima
kokkuostuhinna alandamist, ütles Saaremaa Piimatööstuse juhataja Andi
Saagpakk.
Eesti Konjunktuuriinstituudi augustikuise
küsitluse põhjal prognoosis üle 70% ettevõtetest müügihindade püsimist lähematel
kuudel muutumatuna.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.