SEB Enskilda direktor Priit Koit ütles
tänasel ettevõtete ostu ja müügi seminaril, et müüjal tuleks vältida
jaanalinnu kombeid, kuna firma finantsraskused tulevad nagunii välja.
"Praegune majanduskeskkond on mänginud kaardid kätte ostjale. Tööstustoodang väheneb, sisemajanduse koguprodukt väheneb, ja mis võiks olla parem argument ostjale, et hinda alla rääkida," ütles Koit. "Ostjad, kellel raha on, neil kiiret pole. Nad ootavad, et ehk tuleb sundmüüke või kiirmüüke ja saaks odavalt osta."
"Iseenesest on selle vastu rohtu ka," lohutas Koit samas. Ettevõtete müük on jätkuvalt võimalik, kuid mõistliku hinnaga ning teatud reegleid arvestades. Keskmiselt kulub ettevõtte müügiks seitse kuud.
Ettevõtte müüja peaks maha istuma, müügi eesmärgi määratlema ning otsustama, mis on talle kõige tähtsam. "Tavapärane müügiprotsess finantsraskuste lahendamiseks ei sobi. Kui finantsraskused peaksid olema, siis tuleks seda endale tunnistada, sest ega finantsraskused peitu jää. Kõige halvem, kui need ilmnevad kuskil poole müügiprotsessi peal," hoiatas Koit.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seminari korraldavad kahasse Advokaadibüroo Sorainen ja Äripäev.
Seotud lood
Booz Allen Hamiltoni uuringute kohaselt ei
täida finantsootusi 90% ühinemistest ja ülevõtmistest, vahendas Implement
Balticu konsultant Helen Pastarus.
Ernst Youngi tehingute nõustamise
osakonna direktori Marko Rudi sõnul võivad sundviskes firma
ostu-müügiläbirääkimised alata likvideerimisväärtusest.
Hanseatic Capitali tegevdirektor Kalmer
Kikas ütles tänasel Äripäeva ja Advokaadibüroo Sorainen ettevõtete ostu ja müügi
seminaril, et praegu annavad pangad ettevõtteile laenu ka üksnes kindla rahavoo
tagatisel.
Ettevõtete ostu- ja müügitehinguid nõustava
advokaadibüroo omanik Aku Sorainen avaldas imestust, et Eesti avalikkus
pole Kreenholmi masskoondamisest raevu sattunud.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.