90% ülevõtmistest läheb tegelikult nässu

Enam kui 60% juhtudel ühendatud ettevõtete turuväärtus mitte ei kasva, vaid pigem langeb kahe aasta jooksul pärast tehingut, rääkis Pastarus tänasel Äripäeva ja Advokaadibüroo Sorainen ettevõtete ostu ja müügi seminaril. Sellisele õõvastava järelduseni jõudis Economist Business Intelligent Unit 2008. aasta uuringu tulemusel.

Nässu mineku põhjus on lihtne. Ühendatud firmade juhtidele ja töötajatele ei selgitatud piisavalt, miks muudatusi vaja oli ja nad ei võtnud toimunut omaks. Võimalik, et võtmetöötajad põgenesid ettevõttest või hakkasid inimesed uustulnukaid saboteerima.

"Õnnestumise peamiseks põhjuseks on südamete ja mõistuste võitmine," kommenteeris Pastarus. "Inimesed tahavad palju rohkem infot kui tavaliselt antakse. Nad tahavad teada, mis ettevõttest saab, mis nende osakonnast saab ja mis neist endist saab. Ei piisa, et saadetakse meil, et meie ettevõte osteti nüüd ära."

Pastaruse sõnul on ta kohanud suhtumist, et kui ühendatud ettevõtete struktuur ja IT on paigas, hakkab firma toimima. "Ühes ettevõttes, mida nõustasin, oli struktuur ja IT paigas, kuid inimestele ei oldud mõeldud. Töökeskkond oli niivõrd ebameeldiv, et tugevamad töötajad lahkusid," rääkis konsultant ja lisas, "Eestis hakatakse mõtlema alles siis, kui mingi asi on halvasti. Rootsi kolleegid on rääkinud, et neil hakatakse mõtlema juba planeerimise käigus."

Pastarus märkis, et kui ettevõtete ühinemine kestab liiga kaua, hakkab see samuti tulemustele mõjuma. "Kommunikatsioon, see ei tähenda ühepoolset kommunikatsiooni ja meilivahetust. On tarvis, et inimesed kaasa tuleksid. On ääretult oluline, et inimesed saaksid aru, mis hakkab toimuma. On levinud arvamus, et tootmistöötajaid ei huvitagi, mis toimuma hakkab. Alles seejärel kui nemad ka on sellest aru saanud, tekib inimestel tahe midagi teha. Kui inimesed on saanud olulistele küsimustele vastused, alles siis tekib neil tahe teha. Ja kui inimestel on tahe ja oskused, on neid suhteliselt lihtne panna tegutsema uuel viisil."

Pastarus ütles: "Sageli on minu käest küsitud, mida teha, et inimeses ei tekiks vastuseisu. Vastus on, et vastuseis on muudatuste loomulik etapp, mis tuleb lihtsalt läbida. Ühinemise õnnestumisel tekib tunne, et näed, saime hakkama. Vahel tekib leppimine."

Konsultant rääkis: "Vahel mõeldakse, et probleeme hakatakse siis lahendama, kui need tulevad. Tegelikult hoiab kordades aega kokku, kui võimalikele probleemidele eelnevalt mõelda."

Pastaruse sõnul ei saa alati kõiki inimesi kõikidesse otsustesse kaasata, kuid reegel on, et 100pealises organisatsioonis peaksid töötajad end samamoodi tundma nagu 10 inimesega firmas, kus juht kõigiga isiklikult räägib.