Vene politoloogi Fjodor Lukjanovi hinnangul
on Venemaa kursimuutus põhjalik: nüüdsest ei pürgi enam keegi oma tegusid
õiguspärasena esitama, sest liitlasi enam pole ning kogu tähelepanu on suunatud
sellele, kas naabrid on õppetundi mõistnud.
Suurem osa Venemaa ühiskonnast ja ka poliitiline juhtkond olid šokeeritud sellest, kui suurel määral toetati Läänes Gruusia presidenti Mihheil Saakašvilit, rääkis Lukjanov intervjuus Saksa ajalehele Tageszeitung, vahendas ERR.
Ta peab lohutuks ka seda, et kolmanda maailma riigid ei võtnud konflikti suhtes mingit seisukohta, sest "nende jaoks on tähtis ainult üks - omaenda positsiooni kindlustada".
"Meil ei saa keegi aru, miks maailm käitub nii heatahtlikult sellega, kes on süüdi sõjakuritegudes ja trambib kõigel sellel, mis on muidu nii tähtis "tsiviliseeritud maailma" jaoks," ütles Lukjanov. Tema arvates on praegu dialoog läänega mõttetu ning see viiski radikaalsele tegutsemisele ning forsseeris Lõuna-Osseetia ja Abhaasia kiirustades tunnustamist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Venemaa peaminister Vladimir Putin arvab,
et suhted lääneriikide ja Venemaa vahel ei saa sündmuste pärast Kaukaasias
jaheneda, kuna Euroopa vajab ressursse, mida omab Venemaa.
Venemaa võib peaminister Vladimir Putini
ülbe hoiaku tõttu veel pikaks ajaks Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ukse
taha jääda.
Euroopa julgeolekukeskkond on muutunud viisil, mida paljud ettevõtted ei ole veel oma riskiplaanidesse kandnud. Sõda ei tähenda enam üksnes Teise maailmasõja-aegseid totaalseid purustusi. Tänapäevased rünnakud on vaiksed, sihitud ja sageli raskesti tuvastatavad ning võivad aset leida juba aastaid enne relvakonflikti. Rünnakud võivad mõjutada nii ettevõtete igapäevast toimimist kui ka kindlustuslahenduste kättesaadavust.