Eesti loobus Danske platvormist

„Soome kogemus oli üheks mõjufaktoriks. Nende migratsioon ei olnud piisavalt positiivne, häired mõjutasid klienditeenindust,“ tunnistas Sampo Panga juht Aivar Rehe, „aga määrav oli siiski terviklik rahaline vaade. Kulutusi ja tööd tuleb süsteemi ümbermuutmiseks teha samas mahus olenemata panga suurusest ja ju siis hinnati, et investeeringud ja tasuvus pole tasakaalus.“

Täielik üleminek Danske Banki süsteemi oli Baltimaades planeeritud tänavusele sügisele, kaasatud oli 38 eri töörühma Eestist, Lätist, Leedust ja Taanist, kes regulaarselt omavahel suhtlesid ja kohtusid. Eestis oli tänaseks projekti investeerinud juba 2 mln eurot ning praeguseks on Sampo liitunud Danske IT-süsteemidega ning telefonivõrguga.

„Oleme nendega ühtses süsteemis, aga ei saa kasutada ühtseid tooteid ja teenuseid,“ sõnas Sampo Panga juht Aivar Rehe, „proovime leida selliseid erinevate toodete ühisosasid, kus saaksime kasutada integratsiooni, mitte ei peaks täielikult migreeruma nende süsteemi. Tervikuna üleminekut Danske platvormile ei tule.“

Rehe sõnul tuli loobumisotsus paari nädala eest. „Proovime masinat pöörata teises suunas,“ iseloomustas ta hetkeolukorda, „pidurdumine võtab aega, arendusprojektid, mis olime sahtlisse ära pannud, tõstame nüüd jälle välja ja paneme prioriteedid paika.“

Augustis kirjutas Helsingin Sanomat, et Sampo Pank on infosüsteemide probleemide tõttu Soomes kaotanud üle 30 000 kliendi. Probleemid olid põhjustatud üleminekust Danske platvormile. Olukorra iseloomustamiseks sõnas Soome Sampo Panga tegevjuht Ilkaa Hallavo toona: "Viimased kuud on olnud meile rasked tehniliste takistuste tõttu. Kogu kontsern on teinud hoolega tööd sellel eesmärgi nimel, et taastada varasem kõrgetasemeline teenindus."