Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants
Laaneotsa sõnul olid grusiinidel eelkõige suured vajakajäämised luureküsimustes
ning neil polnud arusaama, kuhu olid Vene väed koondatud.
Laaneots vastas postimees.ee küsimusele, mis olid Gruusia kõige suuremad puudujäägid, et sõjalisest vaatevinklist olid Gruusias eelkõige suured vajakajäämised luureküsimustes.
"Näib, et luure ei varustanud riigi juhtkonda õigel ajal vajaliku infoga Vene vägede kavatsuste kohta, ehkki ettevalmistused Vene vägede koondamiseks vajalikesse kohtadesse, raudtee remont Abhaasias, tagamaks üksuste kiire transportimise Gruusia piiri juurde, ja pika aja vältel korraldatud Lõuna-Osseetia separatistide pidevad provokatsioonid, ärgitamaks grusiine relvi kasutama, oleksid pidanud riigi sõjalispoliitilise juhtkonna valvsaks tegema," kommenteeris Laaneots.
Nõrgaks osutus Laaneotsa sõnul ka Gruusia vägede õhukaitse, mis võimaldas Vene lennukitel praktiliselt takistamatult pommitada kogu Gruusia territooriumi ning vaid esimesel ööpäeval suudeti kaks lennukit, sh raskepommitaja Tu-22 alla tulistada. Lahingud Vene soomusüksustega Lõuna-Osseetias näitavad ka, et grusiinidel nappis tankitõrjevahendeid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Õiguskantsler Indrek Teder saatis täna
riigikogule, vabariigi valitsusele ja avalikkusele pöördumise, milles kutsub
üles vaatamata kokkuhoiuvajadustest sise- ja väliskaitset endiselt esmatähtsaiks
pidama.
Silmet Grupi juhatuse esimees Tiit Vähi
ütles täna aripaev.ee-le Gruusia-Venemaa konflikti kommentaariks, et
soovitaks Eesti poliitikutel kasutada tarkust natuke vait olla ja jälgida
USA ning EL juhtide reageeringuid.
„Vähem IT-d, palun“ vastab küsimusele, kuidas ehitada ettevõtte IT üles nii, et see oleks toimimisloogikalt lihtne, kuid samas efektiivne ja turvaline. Esimeses episoodis jagab oma lugu ettevõtja, kes oli valmis eduka äritegevuse lausa lõpetama, sest puudulik IT tegi elu liiga keeruliseks nii talle endale, töötajatele kui ka klientidele.