2009. aasta eelarvet niitev kärpevikat
lõikab halastamatult summasid maha hariduselt, kultuurilt ja
sotsiaalkulutustelt, kuid jätab sisuliselt puutumata põllumajandustoetused ja
muud eurorahaga seotud valdkonnad.
Tänu Euroopa Liidust laekuvatele miljarditele võivad end karmide otsuste eel tunda kolleegidest märksa turvalisemalt põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kirjutas Postimees.
Valitsus on langetanud nimelt otsuse, et uuelt riigieelarvelt ei tehta mahalõikeid eurorahalt ega ka kaasfinantseerimise summadelt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ennekõike lubab see kergemalt hingata põllumeestel, keda Brüssel on lubanud tuleval aastal toetada rohkem kui kolme miljardi krooniga. Kavandatud mahus lähevad edasi ka kõik eurotoetustel rajanevad investeeringud.
Seotud lood
Riigikogule esitatud järgmise aasta
riigieelarves on kärbitud põllumeeste täiendavaid otsetoetusi (top-up) 780,7
miljonilt kroonilt 545,4 miljonile kroonile, samas kõik ELi toetused jäävad
alles.
Eilsel valitsuskabineti nõupidamisel
leppis valitsus põhimõtteliselt kokku 2008. aasta riigieelarve kulude kokkuhoiu
3,1 miljardi krooni ulatuses. Tänase päeva jooksul täpsustatakse veel
ministeeriumidega kulukohti 100 miljoni krooni osas, teatas ministeerium.
Riigil on plaan hoida kokku 3,2
miljardit krooni, millest vaid 5% tuleb asutuste tegevuskuludest, kõige
lahtisema käega on kärpeid teinud kaitseministeerium.
Euroopa Komisjoni peale surutud uus
põllukultuuride kindlustustoetuste süsteem saab kindlustusseltside liidu
hinnangul töötada üksnes sundkindlustamise kehtestamisel kõikidele
põllumeestele.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.