Statistikaameti avaldatud
väliskaubandusnäitajatest selgub, et nii eksporti kui ka importi on suuremal
määral vähendanud puidutööstus, mis Lemeks Tartu juhi Andres Eduri hinnangul
näitab turu seisakut.
„Puidutööstuses ei ole olukord praegu eriti kiita. On vaikus, seisak. Sellist ei ole viimase 3-4 aasta jooksul olnud,“ rääkis metsa varumise ja puidu töötlemisega tegeleva Lemeks Tartu juhatuse esimees Andres Edur.
Olukord on Eduri hinnangul tingitud Euroopas saematerjali langenud hindadest ja Skandinaavias tselluloositootmise mahtude vähenemisest, mis kukutas paberipuidu nõudlust. Lisaks mõjutab sektorit hetkel sesoonsusest tingitud madalhetk. Nimelt on puidutööstuses vaiksem kolmandas kvartalis.
„Import on vähenenud Venemaa toorme sisseveo pidurdumisest pärast seda, kui tulid kõrged tollitariifid. Sealt tulev import ilmselt jääbki vähenema,“ märkis ta. „Ekspordi osas aga võib arvata, et Euroopa ja Skandinaavia nõudlus peaks hakkama tõusma umbes poole aasta pärast.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Madalseis Euroopa nõudluses on Eduri sõnul suures tekkinud üldisest majanduse jahtumisest.
Midagi katastroofilist sektoris Andres Eduri hinnangul aga ei ole. „Praegune langus ei olnud meile üllatus, olime selleks valmis. Meie investeeringud olid arvestatud nii, et kui tootmine väheneb, saame siiski hakkama. Teeme näiteks kolme vahetuse asemel kaks ja pool. Koondamist ette näha ei olem,“ lõpetas puidutööstus optimistlikult.
Seotud lood
Maikuus mulluse maiga võrreldes 11%
vähenenud import viitab normaalsele sisetarbimisele, arvab statistikaameti
väliskaubandusstatistika talituse analüütik Riina Kerner.
Volvosid ja Forde müüva Info-Auto juht
Viktor Siilats usub, et Eestis ei ole probleem mitte see, kui palju imporditakse
või eksporditakse, vaid see, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole
huvitatud maksudest.
Äsja avaldas Statistikaamet,
et väliskaubanduse puudujääk langes viimase kahe aasta madalaimale
tasemele, seejuures kahanes kõvasti autode sissevedu.
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.