Euroopa ei pääsegi majanduskriisist nii kergelt

Suurenev majanduslanguse oht Euroopas näitab, et olenemata kiiresti arenevate turgude nagu Hiina ja Venemaa tugevusest on eelmisel aastal Ühendriikidest alanud majanduslangus levimas ka teistesse piirkondadesse, kirjutab tänane Wall Steet Journal.

Selle aasta algul näis eurotsooni majandus üsnagi kindel. Eksport arenevatele turgudele ja äriinvesteeringud olid heal tasemel.

Aga alates mai keskpaigast on Euroopa börsid langenud. Kõikidel majanduskasvu allikatel on raskusi ning ei ole veel selge, kuskohast peaks tulema majanduse kasv. Probleemide allikaks peetakse euro kõrget hinda, toormaterjali hindu, aeglasemat globaalset kasvu ja krediidisüsteemis valitsevat segadust, mis on kõigutanud usaldatavust mõlemal pool Atlandi ookeani. Tugevam euro teeb selles valuutas hinnatud kaubad kallimaks muudest riikidest tulevatele ostjatele. „Uued tellimused Euroopast vähenevad, Ameerikas teeb äri raskeks odav dollar, ja paljud Aasia ja Lõuna-Ameerika kliendid ei taha enam uusi masinaid, kuna nad on oma ekspordiga seotud aeglustuva Ühendriikide majandusega,“ seletab R.Hundsdörfer, keskmise suurusega Saksa puidutöötlemismasinate tootjafirma direktor.

Samuti on inflatsiooni ja nõrgenenud eluasemeturu tõttu vähenenud eratarbimine Prantsusmaal, mis on olnud pikaajaliseks majanduskasvu allikaks.

Euroopa Keskpank ennustab ikkagi eurotsoonile 1,8 % majanduskasvu sellel aastal ja järgmiseks aastaks 1,5%, samas teised analüütikud ennustavad kasvuks sellel aastal 1,1 % ja järgmiseks aastaks 0,5%.

Mõned majandusteadlased usuvad, et Euroopa Keskpanga keskendumine võitlusele inflatsiooniga ainult suurendab majanduse langust.

Perioodil pärast 2001. aastat, kui Saksamaa ja eurotsooni põhimajandused olid langusfaasis, aitasid Hispaania, Iirimaa ja teised väiksemad majandused eurotsoonil kasvada ning Suurbritannia – Euroopa suurima majandus väljaspool eurotsooni - võttis vastu impordi. Praeguses olukorras on aga kehvas situatsioonis nii Hispaania kui ka Suurbritannia.

Hispaania majanduse nõrgaks kohaks on sealne kinnisvarasektor, kus näiteks suurim ehitusgrupp otsis abi, et mitte pankrotti minna, mis omakorda on suureks löögiks kohalikele pankadele, mis jällegi võimendab pankade probleeme seoses Ameerika laenukriisiga. Suurbritannias on jällegi probleemiks eluasemeturu langus ning suurenev inflatsioon.

Šveitsis suurendati nõudeid kapitalile, mis sunnib selle riigi suuremaid panku vähendama oma bilanssi. Samuti oodatakse suure osa pankade puhul ka dividendide vähendamist.