FT: Balti riike ootab majanduslangus, Kesk-Euroopat kriis ei mõjuta

Euroopa Liiduga ühinemisel tekkinud buum on läbi ja liidu kiiremini kasvanud riikidest on Baltimaad taandunud aeglaseima kasvuga piirkonnaks.

Samal ajal kui Baltikumi majandus turtsus, tõestas Kesk-Euroopa, et ei hooli eriti globaalsest krediidikriisist ja USA majanduse jahtumisest. Tšehhi keskpanga juht Zdenek Tuma ütles, et kuigi nad ootasid USA ja Lääne-Euroopa majanduse aeglustumise tõttu langust, on uskumatu, kuidas see arenevatest turgudest võib mööda minna.

Poolas kasvas majandus esimesel kvartalil 6% tänu tarbimise ja investeeringute kasvule. Tšehhi majandus kosus 5,4%. Euroga liituva Slovakkia majandus kasvas 8,7%. Isegi kriisist taastuva Ungari majandus kasvas 1,6%.

Kesk-Euroopa maad on edukad tänu tarbimise kasvule, mida toidab krediidi kasv. Lisaks on nad muust maailmast eraldatud ujuva valuutakursiga ja valitsused rakendavad karmi inflatsioonivastast poliitikat. Ka on kohalikud firmad tugevad eksportijad.

Järjest rohkem analüütikuid ennustavad Eestile ja Lätile majanduslangust, küsimus on, kui pikk ja halb see nn raske maandumine on. Järsk majanduslangus ja kinnisvarakriis sunniks Balti riike oma valuutasid devalveerima, kuid see oleks valus.

Rikkaimas Balti riigis Eestis on SKP inimese kohta ikka veel ainul kaks kolmandikku ELi keskmisest ja maapiirkonnad on vaesunud.

Majandustaak piirab ka valitsuste tegemist, raskendades vastumeetmete rakendamist. Skandinaavia pankade laenuraha on kulutaud kinnisvarale ja tarbimisele, selle asemel et seda investeerida tootmisse ja eksporti.

Kriisil on ka head küljed, jooksevkonto puudujääk väheneb ja ettevõtjad keskenduvad ekspordile ja tootlikkuse tõstmisele.