Peaminister Andrus Ansip ja välisminister
Urmas Paet osalesid Pariisis toimunud Euroopa Liidu ja Vahemere partnerluses
osalevate riikide kohtumisel, kus kiideti heaks Vahemere partnerluse
edasise tugevdamise põhimõtted, mis peavad suurendama Euroopa Liidu koostööd
lõunanaabritega.
Senisest tugevamat koostööd nähakse eelkõige regionaalsete projektide elluviimise teel, teatas valisuse kommunikatsioonibüroo.
„Vahemereliit on uus vorm Euroopa Liidu naabruspoliitika elluviimisel. President Sarkozy algatus Euroopa Liidu ja Vahemeremaade koostöö tugevdamisest on oluline ka Eestile,” sõnas peaminister Andrus Ansip.
„Praktiliste probleemide lahendamisele orienteeritud koostöö aitab kaasa ka regioonis valitsevate poliitiliste pingete vähendamisele ja suurendab sellega stabiilsust Euroopa Liidu ümbruses,” lisas Ansip.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vahemereliidu töö korraldamiseks nähakse ette Vahemere partnerriikide esindajate aktiivsemat osavõttu nii koostöö juhtorganite kui ka igapäevase töö korraldamise tasandil. Projektide elluviimiseks luuakse sekretariaat, samuti hakkab tööle Brüsselis alaliste esindajate töögrupp.
Vahemereliidu projektide rahastamiseks kavatsetakse kasutada nii erakapitali kui ka EL naabruspoliitika vahendeid.
„On oluline, et Euroopa Liit annab oma panuse julgeoleku ja jõukuse suurendamiseks nii lõunas kui idas,” kinnitas minister Paet. Näitena võib tuua elatustaseme erinevuste vähendamise põllumajanduse arendamise teel. „Impordipiirangute kaotamine Euroopa Liidus annab meile odavamaid toiduaineid ning enam tööd Vahemere lõunakalda inimestele ja sellega ka lootuse tulevikuks,” sõnas Paet.
Kohtumisel kiideti heaks Horvaatia, Montenegro, Bosnia-Hertsegoviina ja Monaco taotlused osaleda Vahemereliidu koostöös. Ministrid toetasid Egiptuse kandidatuuri Vahemereliidu kaaspresidendiks, Euroopa Liidu poolseks kaaspresidendiks on EL eesistujariik Prantsusmaa.
Seotud lood
Tarmo Lausingu sõnul on Andrus Ansipi eilne
kriitika Tallinna aadressil seostatav tema hirmuga kohalike valimiste ees, sest
Reformierakonna võimalused pealinnas ei ole kuigi head.
Saksamaale ei ole oodatud Ida-Euroopa odav
tööjõud enne 2011. aastat. Riigipoolne seisukoht on põhjendatud eelkõige
sellega, et vähema palgaga leppiv immigrant võtab kohalikult elanikult leiva
laualt. Vanadesse Euroopa Liidu maadesse ei ole oodatud ka rumeenlased ja
bulgaarlased.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.