Läänemere üldine seis on stabiilne ning
mõned mereosad on koguni paremas olukorras kui aastakümneid tagasi, siiski
peetakse seda maailma üheks reostatumaks mereks.
Veel mõned aastad tagasi hoiatas Maailma Looduse Fond inimesi mürgiste Läänemere kalade eest, Eesti Mereinstituudi vanemteaduri Henn Ojaveeri sõnul on mürgiste ainete (raskemetallid, toksilised ained) kontsentratsioon Läänemere kalades üldiselt vähenemas, kirjutas Postimees. «Üldine tendents on olukorra paranemise suunas, seoses põllumajanduslangusega mere idakaldal on reostuskoormus viimastel aastakümnetel teatud piirkondades vähenenud,» ütles Ojaveer.
Teadlase sõnul jõuab merre järjest vähem mürgiseid aineid, lämmastikku ning fosforiidiühendeid, järjest suurenev lisarisk on aga väga intensiivne laevaliiklus, kuna laevaõnnetuste korral võib vette voolata suurtes kogustes naftat.
Kuigi mere seis on suhteliselt stabiilne ning näitab kohati paranemise märke, ei ole olukord siiski kiita, kuna Läänemeri on poolsuletud, ei lahjene vette sattunud kogused nii nagu ookeanides.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kui küsida tavaliselt lääne-eurooplaselt,
mis talle seostub sõnaga Balti, siis esimene asi, mis meelde tuleb, pole
ülearenenud IT ega kiiresti kasvav majandus, vaid segane mõte
hallist Nõukogude Liidu järgsest tühermaast, kus puudub kultuur ja
eneseaustus.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.