Linnavolikogu muutis Tallinna tänavust
eelarvet, suurendades selle mahtu enam kui 63 miljoni krooni võrra.
Võrreldes esialgse kava ja esimese lugemisega suurenes välisrahastuse arvel lisaeelarve lõpuks ligikaudu 100 000 krooni võrra, teatas Raepress. Volikogu liikmed esitasid tänaseks teiseks lugemiseks 17 muudatusettepanekut. Neist pälvisid toetuse 12, mis puudutasid valdavalt eelarvesummade ümbertõstmist. Kolmandaks lugemiseks laekus veel üks ettepanek eelarvekulude sisemiseks ümberpaigutamiseks, et viia ellu huviharidust tõhustav projekt, ning linnavolinikud toetasid seda samuti. Lisaeelarve lõplikuks mahuks kujunes 63,4 miljonit krooni.
Lisaeelarve annab võimaluse eraldada raha kõrgharidusega pedagoogide 22-protsendilise palgatõusu tagamiseks, suurendada kolimistoetust ning sporditegevusele ja korteriühistutele antavaid toetusi, anda rohkem raha õuealade heakorrastamiseks, pensionäridele maamaksu tõusu hüvitamiseks ja eakate hoolekandeks. Samuti on mootorikütuse hinna planeeritust suurem kasv põhjustanud vajaduse katta täiendavaid kulusid ühistranspordile. Lisaeelarves on vahendid munitsipaalpolitseile ühistranspordi piletikontrolliks, vee- ja kanalisatsioonikuludeks ning teerajatiste puhastamiseks.
Pärast esimese lisaeelarve vastuvõtmist küünib Tallinna tänavuse linnaeelarve maht üle 7,78 miljardi krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Linnahalli ja Kultuurikatla vahelisele
alale rajatava uue raehoone arhitektuurikonkursi korraldamine läheb Tallinnale
maksma 3,5 miljonit krooni.
Tallinna ettevõtlustoetusteks on jagatud
6,3 miljonit krooni, millest stardiabi moodustas 4,3 miljonit krooni.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.