Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu ja Marsh
Kindlustusmaakler ASi juhatuse esimees Mart Mere ütles, et Eestis praeguses
olukorras suuremat kindlustuspettuste lainet oodata ei ole.
Mere ei nõustunud Soome Finantsteenuste Keskliidu kuriteoennetuse nõuniku Risto Karhuneniga, kes märkis, et Eestis võib majanduse pidurdumise tõttu tekkida suurem kindlustuspettuste laine.
„Eestis on praegu tavaline keskkond. Ma ei ole nii pessimistlik inimene. Majanduslangust meil eriti ei ole ja ma ei usu, et pettuste laine võiks suuremaks minna,“ sõnas Mere.
Tema sõnul ei ole Eestis ametlikku statistikat pettuste mahu kohta tehtud, mäletamist mööda aga võiks see jääda suurusjärku 30 miljonit krooni aastas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Postimees kirjutas 2006. aasta lõpus If Eesti Kindlustusele viidates, et pettustega on mujal Euroopas hinnanguliselt seotud 10-15% kindlustusjuhtumitest, Ida-Euroopas võib tase aga veelgi kõrgemale ulatuda.
„Kahjumid on igal juhul juba kindlustusseltside preemiatesse kirja pandud,“ märkis Mere.
Soome pettustes kaotatud 100-200 miljonit eurot kommenteerides ütles kindlustusspetsialist, et siinsed summad on kindlasti märkimisväärselt väiksemad.
Seotud lood
If Eesti Kindlustuse kindlustusuurimise
osakonna juhataja Arvi Rohuniidu sõnul ei teadvusta eestlased, et
kindlustusfirma petmine on kuritegu.
Viru Keskuse tegevjuht Ants Vasar ütles
aripaev.ee päevaküsimusele vastates - kas kasutate kindlustusmaaklerit? -
et see väga mugav ning sealt saab alati head nõu.
Kui Soomes muutusid 1990ndate alguse
majanduslanguse ajal üsna tavaliseks finantspettused, kus kindlustusfirmadelt
raha välja peteti, siis praeguses Eesti majandusolukorras võib juhtuda sama.
Pärnu maakohtus sai täna karistuse Veiko
Sepp (32), keda süüdistati kriminaalmenetluses teadvalt valeütluste andmises ja
kindlustuspettuses.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.