Sampo Panga juhatuse esimees Aivar Rehe
ütles aripaev.ee lugejate küsimustele vastates, et tema selge nõue on, et ei
tohi võtta SMS-laene kodulaenude nn lisafinantseerimisel.
Lugeja küsis, kas vastab tõele, et eluaseme maksega hädas inimesed võtavad kodulaenu maksmiseks SMS-laene ja muid jõhkra intressiga laene? Mis oleks nende väljapääs? Kuuldavasti ei taha pangad ka laenupuhkust väga kergel käel jagada, on see nii?
„Mina ei ole praktikas kohanud juhtumeid, kus eluasemelaenu võtjad on mingeid finantseerimise vajadusi katnud SMS-laenuga. Küll aga oleme lahendanud (ja lahendused on positiivsed) tarbimislaenude (kuni 2aastased tooted, intressiga 15-19%) lisa finantseerimise juhtumeid.
MINU SELGE (kasutan julgesti sõna) NÕUE... - EI TOHI võtta SMS-laene kodulaenude nn lisafinantseerimisel. Ka muude finantsvajaduste rahavajaduse katmine SMS-laenuga on RANGELT EBASOOVITAV. Kõlab karmilt, kui oleme karmid sõnades, kui hiljem keeruliste finantsseisude lahendamisel,“ vastas panga juht.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Hoolimata sellest, et rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest lähtuvalt pidid eilseks kõik
SMS-laenu pakkujad ennast majandustegevuse registrisse (MTR) registreerima,
polnud KredEst seda teinud.
Sundmüüki läinud kodude arv kasvab USAs
kiiresti. Makseraskused jõuavad juba ka seni madala riskiastmega inimesteni.
SMS Money.ee haldav Placet Group OÜ
juht Aleksandr Kostin ütles, et ettevõtte registreerimine majandustegevuse
registrisse muutis asjaajamise keerulisemaks, kuna sunnib nüüd esmakordseid
kliente lepingu sõlmimiseks kontorisse pöörduma.
Sampo Panga juhatuse esimees Aivar Rehe
ütles aripaev.ee lugejate küsimustele vastates, et kinnisvaraarendajalt nõutakse
nüüd üldjuhul omafinantseerimise määrana minimaalselt 40%.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.