Endise rahandusministri ja IRLi
parlamendifraktsiooni liikme Taavi Veskimäe sõnul kasutatakse tänavuses
negatiivses lisaeelarves liigselt ühekordseid tulusid jooksvate kulude
finantseerimiseks.
"Sildina on eelarve väga kena, aga sisuliselt mitte. Me sisuliselt müüme vara ehk siis kasutame ühekordset tulu oma jooksvate kulude finantseerimiseks. Sellest tulenevalt peaks teiste riikide kogemus andma selle teadmise, eriti väikeriigi puhul, kus seda võimsusvaru sisuliselt pole ja iga muutus on oluliselt tunda andvam, et meil ei ole neid amortisaatoreid," rääkis Veskimägi Vikerraadio saates "Ummafon", vahendas ETV24.
Veskimäe sõnul olnuks tulnud olla ka konservatiivsem riigieelarve koostamise ajal. "Mis puudutab eelarvet, siis jah minu positsioon oleks teistsugune olnud. Finantsjuhtimises peab selline konservatiivne hoiak olema emapiimaga kaasas," märkis ta.
Inimestel soovitab Veskimägi jätkuvalt hoida kokku. "Tuleks hoida likviidsust ehk ei ole mõtet kõike raha, mis palgana saadud, ära kulutada." Riigi tasandil tuleks Veskimäe sõnul loobuda soovmõtlemisest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Erki Noole sõnul võiks valitsuse liikmetel
olla julgust öelda, et nad eksisid.
Riigikogu liige Taavi Veskimägi ütles
aripaev.ee-le saadetud arvamuses, et ta ei soovitaks seekord eelarvekärbete
tegemisel võtta maha kõigilt valitsemisaladelt ühesugune
protsent.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees
Enn Veskimägi leiab, et rahandusministeeriumi täna avaldatud prognoosis välja
toodud 3,1 miljardi suurune eelarveauk on ikka veel liiga optimistlik.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.