Ehkki Eestil jätkub põllumaad, et oma
rahvas ära toita, ei suudaks põllumajandus meie tarbimisvajadust rahuldada, kui
toiduainete import lakkaks.
„Ise suudame end varustada ainult piima ja kalaga,“ ütles Postimehele põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja kaubanduspoliitika asekantsler Andres Oopkaup. „Aga kõigi muude saaduste osas ei saaks Eesti impordita hakkama.“
Statistikaameti andmeil oli näiteks 2006. aasta rukkisaak 17 830 tonni, aga tarbimisvajaduse rahuldamiseks tuli 14 116 tonni rukist välismaalt juurde tuua.
Tegelikult on Eesti suuteline ka ise oma rahvast toitma, rahustab Oopkaup, kelle sõnul on Eestis ühe elaniku kohta silmapaistvalt palju põllumaad, mis ei lase meil nälga jääda ka siis, kui ülejäänud maailma uksele koputab nälg.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
ÜRO ja OECD täna avaldatud aruandest
selgub, et viimase kahe aasta kiire toiduhindade tõus ei jää püsima.
Maailmapank kavatseb vaestele riikidele,
mis kannatavad enim toidupuuduse ja kiiresti kasvavate toiduainete hinnatõusu
all, anda korraliku rahasüsti.
Tööstusettevõtete toodang vähenes eelmise
aasta juuniga võrreldes 5% võrra, langust vedasid toidukaubad ja
ehitusmaterjal.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.