LHV analüütik Madis Toomsalu kirjutab
tänases börsiülevaates, et levivad kahtlused, nagu manipuleeriks pangad keskse
intressimääraga (LIBOR), et varjata oma finantsseisundit.
Levivad kahtlused, et pangad manipuleerivad LIBORiga, mis on keskmine intressimäär, millega pangad üle maailma teineteisele laenavad. LIBOR leitakse, kui suuremad pangad iga päev helistavad Reutersisse ja teatavad, millise määraga nad laenu saavad.
"Kuna arvutamine toimub usalduse alusel, eksisteerib arvestatav võimalus sihipäraseks manipuleerimiseks. Nüüd kahtlustataksegi, et osa panku teatab meelega väiksematest määradest, et varjata oma finantsseisundit ja vajadust kapitali järele," kirjutas Toomsalu.
LIBORiga on seotud 900 miljardi eest subprime-laene ning ligi 9 triljoni väärtuses korporatiivlaene.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Pangad on alates 2007. aasta jaanuarist
maha kandnud varasid kokku 181 miljardi dollari (1,8 triljoni krooni) väärtuses,
selgub värskes Financial Timesis ilmunud graafikust.
Kuigi maailma keskpangad eesotsas Fediga
üritavad globaalset rahaturgu üha uute meetoditega kriisist üle aidata, ei näi
see investoreisse erilist usku sisendavat.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.