Mul on suur mure, nimega Ansip

Kui mul oleks konverentsipäeva lõpus olnud võimalik püüda kinni kuldkala, kes oleks täitnud ainult ühe minu soovi, siis soovinuks, et ta vahetaks aastaks ajaks ära Põldoja ja Ansipi ametikohad. Kahe mõjuka arvamusliidri nägemus Eesti majanduse tulevikust oli eelmise aasta sügisel täiesti erinev.

Kui kuldkalake oleks minu soovi täitnud, siis oleks Ansip muutunud Hansapanga omanikest rootslaste probleemiks, mis oleks tõenäoliselt kiiresti lahendatud. Täna on aga Ansip kõigi eestlaste probleem, millele head lahendust ei paista.

Ansipi viimaste kuude väljaütlemisi jälgides jääb mulje, et peaminister on kaotanud pea. Alles see oli, kui ta tagus vastu rinda ja reklaamis Eestit kui erakordselt suure eelarveülejäägiga riiki. Täna Ansip enam ülejäägiga eelarvest ei räägi.

Eelarve probleemide ilmnemisel teatas peaminister, et negatiivse lisaeelarve teeme alles sügisel. Mõned päevad hiljem oli ta aga sunnitud oma sõnu sööma ja valitsus hakkas negatiivset lisaeelarvet koostama.

Sel nädalal soojendas Ivari Padar üles tulumaksu tõstmise teema, mida kommenteerides ütles peaminister esimese hooga, et tegemist on rumala mõttega. Vaatamata sellele lubas Padar tulumaksukärbetest loobumise viia täna õhtul toimuvale valitsuse nõupidamisele.

Raske on tõsiselt võtta peaministrit, kelle seisukohad olulistes küsimustes nii kiiresti muutuvad. Mis aga veelgi hullem - paistab, et ka Ansipi meeskond ehk teised ministrid ei suhtu peaministrisse enam kui juhti ning rullivad tast lihtsalt üle.

Kui mul õnnestuks täna püüda kinni kuldkalake, siis esitaksin talle põhimõtteliselt sama soovi, mille oleksin esitanud septembris.