CVO Technology ärisuuna juht Oliver Raal
ütles aripaev.ee-le, et nende kaudu otsivad praegu uut väljakutset eelkõige
projektijuhid kinnisvaravaldkonnast.
„Praegu pole veel tunda, et oleks vabanenud palju häid spetsialiste. Hea spetsialist leiab uue töökoha ka Eestis,“ kommenteeris Raal soomlaste hirmu, et siinsetest kinnisvara- ja ehitusfirmadest koondatud inimesed ujutavad üle põhjanaabrite tööturu.
Tugevad kinnisvara projektijuhid on hinnatud ka muudes valdkondades, selgitas Raal. Nii kandideerivad kinnisvara tippspetsialistid praegu näiteks ka muudele tehnoloogia- ja müügivaldkonna ametikohtadele.
„Kuna tegeleme tippspetsialistide vahendamisega, siis ehitajad ja maalrid meie kaudu tööd ei otsi,“ tõdes Raal. Ta lisas samas, et kuuldavasti lähenevad Eesti oskustööliste palgasoovid turu tegelikule tasemele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Vahepeal tundus, et varsti on ehitusspetsialiste odavam palgata Soomest. Nüüd on palgasoovid muutunud adekvaatsemaks. Inimese loomuses on ju, et ta ei soovi madalamale palgale minna,“ rääkis Raal. Seejuures on ehitajad hakanud tulemuspalga asemel leppima ka kuupalgaga, kuigi kuupalk on buumiaja tulemuspalgast väiksem.
Seotud lood
18aastane tallinlane Indrek laskis soodsama
elamukrundi saamise nimel tätoveerida otsaette kinnisvaraarendaja
Oru Kodu firma logo, ent ei teagi, mis soodustust ta täpselt
saab, vahendas eilne Kanal 2 uudistemagasin "Reporter".
Ehitaja Janek Bergsteini sõnul lõppes töö
otsa juba oktoobris. Viimase kolme kuu jooksul on Bergsteinile ja tema ehitajast
sõbrale pakutud vaid transporditöölise kohta.
Soomlased kardavad Eesti majanduse
jahtumise pärast siinsete ehitajate sisserännet, kirjutavad YLE
uudised.
ASi Pumeko andmetel jagunevad tööotsijad
nendeks, kellel pole piisavalt kogemusi ning kes soovivad väikefirmalt
liiga suurt palka. Massilist Soome minekut väikefirma ei usu.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.