Eesti Energia pressiesindaja Iveri
Marukašvili sõnul ei ole veel kindel, kui suure osa vajalikust heitmekvoodist
ettevõte tasuta saab, samuti pole kindel kvootide mõju energia hinnale.
„Kvoot peaks selguma aasta lõpuks. Praegu ei tea me sellest veel midagi,“ ütles Marukašvili.
Tema sõnul on Eesti Energial siinse siseturu jaoks aastas kokku vaja 1-1,5 miljonit tonni kvooti. Hinnatõusu sõltumine kvoodist aga ei ole veel teada.
„Konkurentsiamet menetleb praegu taotlust, mille esitasime septembri alguses. Siis taotlesime 16% hinnatõusu. Jaanuaris tõusid aktsiisid, märtsis langesid võrguteenustasud, aprilli algusest tõuseb põlevkivi hind 11% ja Narvas ei ole elektrienergia tootmise hinnas veel kokku lepitud. Kui kõik osised paika saavad, siis saab konkurentsiamet küsimusega edasi tegelda,“ selgitas energiafirma esindaja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uut elektrihinna tõusu võib seejärel oodata ilmselt 1. juulist.
„See, kui palju kvoodid elektri hinda mõjutavad ei ole paigas. Kas ja kui palju me kvoote tasuta saame, selgub arvatavasti aasta lõpuks,“ lisas Marukašvili.
Seotud lood
Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik
tutvustas täna 5protsendilist elektrienergia hinnatõusu ning märkis,
et tulevikus oleks hinnamuutus sujuv, siis plaanib ettevõte hinda
korrigeerida edaspidi kord aastas.
Pagaripoisid OÜ juhatuse esimehe Meelis
Pärna sõnul mõjutab elektri hinna tõus loomulikult ka neid.
Eelmisel nädalal kaitses keskkonnaminister
Jaanus Tamkivi Euroopa Liidu keskkonnanõukogus ära Eesti seisukohad kliima ja
taastuvenergia õiguspaketis, mis tema sõnul tähendaks Eestile seda, et Eesti
Energia saaks tulevikus osa kvoote tasuta.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Allan
Gromov ütles, et Eesti vajab reaalselt kvoote nii palju, et kauplemissüsteemiga
kaasatud olemasolevad ning võimalikud uued ettevõtted saaksid kvoodi vastavalt
vajadusele, kuid tõendatud heitkoguste järgi on praegune vajadus kvoodiga
kaetud.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.