Eestis on hakanud levima ingliskeelsed e-kirjad, kus väidetav palgamõrtsukas küsib oma töö tegemata jätmise ja mõrva tellija avalikustamise eest 15 000 dollarit ehk ligi 152 000 krooni.
Olga Carlberg sai mõni päev tagasi meili, milles keegi Rasheed Al´Hassan teatab ilusaid inglisekeelseid viisakusavaldusi kasutades, et ta on Olgat tapma palgatud mõrtsukas. Töö selles suunas juba käib ja kui Olga soovib ellu jääda ning ühtlasi teada saada, kes tema surma soovib, peab ta meilile vastama ja olema valmis 15 000 dollari maksmiseks. Kui sihtmärk ei vasta, lubab Rasheed tellitud töö lõpuni viia. Loomulikult lõppeb kiri hoiatusega mitte pöörduda politsei poole. Olga ei võtnud meili tõsiselt, kuid teavitas asjast siiski politseid, vahendas etv24.
"Ma mõtlesin, et keegi teeb nalja. Minu südametunnistus on puhas, mina pole kellelegi midagi halba teinud, et keegi nii suurt raha minu eest maksaks. Rääkisin mehele ja mees soovitas, et anna teada politseile," ütles Carlberg.
Politseiameti kriminaalosakonna juhataja Krista Aas kinnitab, et Carlberg talitas täiesti õigesti, sest erinevalt tavapärasest rämpspostist, kus palutakse pangaparoole, et kanda üle suurem summa raha Nigeeria pangast või suur internetilotovõit, on antud juhul tegemist tapmisähvardusega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Politsei soovitab sellise ilmselgelt rämpsposti tunnustega tapmisähvarduse puhul säilitada külma närvi, kuid siiski mõelda, kas on kedagi, kes võiks meili saajale halba soovida. Olga avalduse puhul kaalub politsei hetkel, kas alustada uurimist või mitte.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Moskva hotelliomanik teenib
toa pealt rohkem kui kolleeg Londonis või Pariisi, vahendas
Newsru.com.
Tallinn tellis ihuskulptor Tauno Kangrolt
Tallinna lahte plaanitava Kalevipoja hiigelkuju väiksema koopia, makstes
kipskuju eest skulptorite hinnangul üüratu 700 000 krooni, kirjutas SL
Õhtuleht.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.