Veerandis Eesti kodudes on vaid üks
inimene, kes saab hakkama koduste meelelahutusseadmete kasutamisega, selgus
Logitechi tellitud uuringust.
Kokku arvestuslikult 600 000 Eesti majapidamises on igaühes keskmiselt 21 060 krooni väärtuses tehnoloogilisi seadmeid nagu telerid, muusikakeskused, kõlarid, video-ja DVD-mängijad, digitaalsed salvestajad, satelliitboksid. Seejuures on 24 protsendis Eesti majapidamistes vaid üks inimene, kes oskab kõiki neid elektroonilisi seadmeid ka juhtida. See tähendab, et enamik majapidamisi on kodustele meelelahutusseadmetele kulutanud tuhandeid kroone, kuid samas ei oska enamik nende majapidamiste liikmetest DVD-mängija abil filme vaadata või telesaadet salvestada.
Uuringufirma Lightspeed Research tehtud uuringu järgi on probleemi allikaks koduste tehnoloogiaseadmete keerukus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Greenpeace'i uues raportis kõige
keskkonnasõbralikumate elektroonikatööstuste kohta kuulub taas esikoht
Nokiale.
Elektroonikatoodete koostamisega
tegeleva Intercorrect Product Assembly ASi juht John Ross tuletas täna teistele
juhtidele meelde, et töötajad on nende suurim vara.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.