Kanada keskkonnaorganisatsiooni Environment Canada andmetel viskasid
kanadalased 2002. aastal ära 49 177 tonni arvuteid ja monitore. Tänaseks on see
number tõenäoliselt veelgi suurenenud.
Võttes arvesse keskmises arvutis oleva materjali hulga, selgub, et aastas ladustatakse Kanada prügimägedel järgmistes kogustes mitmesuguseid ohtlikke metalle:
Plii – 3098 tonni
Baarium – 16 tonniBerüllium – 8 tonniKoobalt – 8 tonniKaadmium – 4 tonniKroom – 3 tonniElavhõbe – 1 tonnSeleen – 1 tonnArseen – 0,5 tonni
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samuti neelasid prügimäed igaveseks ajaks ainuüksi arvutite tõttu Kanadas tohutus koguses järgmisi tööstuses kõrgelt hinnatud tooraineid:
Kuld – 1 tonn
Hõbe – 9 tonniNikkel – 418 tonniVask – 3408 tonniAlumiinium – 3098 tonni
Need numbrid käivad kõigest Kanada arvutite ja ühe aasta kohta. Võib vaid ette kujutada, milliseid varandusi kogu maailma prügimäed sisaldavad. Selle peale tekib mõte, et kauges tulevikus oluliselt arenenuma kaevandustehnoloogia olemasolul võivad parimad kohad kaevanduste rajamiseks olla endised prügimäed.
Seotud lood
Käesoleva aasta esimestel kuudel on
maailmaturu hinnatõusule vaatamata kulda investeerimine märkimisväärselt
kasvanud.
Kodus prügi sorteerimine aitab kaasa, et
võimalikult palju taaskasutuskõlbulikku materjali ka tõepoolest uuesti kasutusse
läheks. Kuid tänini eeldavad kõik prügisorteerimismeetodid, et inimene selles
töös oma käed külge lööks.
Pärnumaale Seljametsa rajati 8 miljonit
krooni maksma läinud sorteerimishall, kus töötab kolm sorteerimispressi ja neli
sorteerijat, kirjutas Pärnu Postimees.
Kulla hind jätkas eile alanud langustrendi
pärast seda, kui USA rahandusministeerium kinnitas, et nad toetavad
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kullareservi mõningast vähendamist, kirjutab
Bloomberg.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.