Merko Ehituse eilsel aktsionäride
koosolekul toodi välja emaettevõtte keskmine palk, mis küündis riigikogu liikme
tasemele. Tõenäoliselt kuulub sellega Merko endiselt kõrgemaid palku maksvate
firmade esiviisikusse.
„Keskmine brutopalk 2007. aastal emaettevõttes oli 39 000 krooni ja kontsernis tervikuna 32000 krooni,“ ütles Merko Ehituse juhatuse liige Alar Lagus eilsel aktsionäride koosolekul. Tema sõnul moodustasid tööjõukulud käibest eelmisel aastal 9,2 protsenti.
„Me usume, et 2008. aastal peaks tööjõukulude kasv selgelt pidurduma ja see peaks mõju avaldama ka üldkuludele,“ lisas Lagus, kelle sõnul kasvas töötajate arv eelmisel aastal kontsernis 280 töötaja võrra ja tööjõukulud 42 protsenti.
2006. aastal maksis suurema käibega erafirmadest kõige suuremat palka ettevõtte Koger ja Partnerid. Merko Ehitus (kontsern) oli 2006. aastal viiendal kohal 27100 krooniga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Aripaev.ee palus Skanska EMV peadirektori
ajutisel kohusetäitjal Tuomas Särkilahtil avalikustada ehitusettevõtte keskmine
brutopalk, et võrrelda seda konkurentide omaga.
Eelmise aasta IV kvartalis oli keskmine
väljamakse töötaja kohta Eestis 11 189 krooni, kogu aasta keskmine väljamakse
töötaja kohta oli 8831 krooni. Võrreldes 2006. aasta IV kvartaliga kasvas
keskmine väljamakse 20%. Kokku maksti neljandas kvartalis inimestele välja ligi
21 miljardit krooni.
Kuigi Eesti keskmine palk oli eelmisel
aastal veel neljakohaline, maksid mitmed ehitusfirmad oma töötajatele 30 000
krooni ringis kuus. Ametlikult.
Eesti Ehituse auditeerimata majandusaasta
aruandest võib välja lugeda, et ettevõtte keskmiseks brutopalgaks kujunes mullu
28 860 krooni. See on ligi 10 000 krooni vähem kui Merko
emaettevõtte keskmine brutopalk mullu.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.