Paljud Eestimaa suvilaomanikud saavad
jäätmekäitlusfirmadelt prügiveo eest arveid hoolimata asjaolust, et nad talvel
teenust reaalselt ei vaja, kirjutas Postimees.
«Ma sain arve mitte millegi eest,» ütles tühisõidu eest 70 krooni Ragn-Sellsile maksnud Raplamaa Vigala valla elanik Villi-Maidu Kliss. «Sisuliselt on see sama olukord, et kui ma käin bussiga tööl ja pean pileti eest maksma ka neil päevil, kui ma peatusest bussi peale ei lähe.»
Sarnaseid probleeme jagub ka Harjumaa Viimsi vallas, kus nädal tagasi jäi jäätmekäitlusfirmal Cleanaway teenindamata 38 majapidamist. Neist enamik seetõttu, et konteineris polnud prügi. Cleanaway esitab arveid hoolimata sellest, kas veab jäätmed minema või mitte.
Kui inimesel ei ole prügikonteinerit või see on ligipääsmatus kohas, esitatakse arve n-ö tühja sõidu eest, mis võrdub ühe konteineri tühjendamise hinnaga ehk minimaalselt 80 krooniga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Viimsi vallavalitsus saab nördinud suvilaomanikelt päevas seetõttu keskmiselt paar kaebust. Viimsi valla heakorraspetsialisti Anne Talvari sõnul võiksid talvel tühjalt seisvate suvilate omanikud teenusest ajutiselt loobuda, kuid selleks tuleb esitada vallavalitsusse avaldus.
«Viimsi Teataja vahendusel oleme korduvalt teavitanud vallaelanikke uutest suundadest ja muudatustest jäätmemajanduses. Põhjalikumalt kirjutasime korraldatud jäätmeveo erinevusest senikehtinud korrast,» selgitas Viimsi abivallavanem Jan Trei.
Omavalitsuses võtab avalduse menetlemine aega ja vabastus hakkab kehtima hetkest, mil omavalitsus esitab vastava otsuse jäätmekäitlusfirmale.
Seotud lood
Tallinn kavandab tänavu ulatuslikku
raskeveokite liikluse piiramist ning kuna ka prügiveokite registrimass on 34
tonni, tuleb sellistele koormustele mittekohandatud tänavatel, näiteks
vanalinnas ja kvartalisisesel teel võtta prügiveoks kasutusele kergemad
sõidukid.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.