Puurimistehnoloogia arenedes ning suures
naftapuuduses muutuvad kasutuskõlblikeks ka sellised varud, mis varem
kättesaamise hinna tõttu ära põlati.
Järgmise 30 päeva jooksul avaldab USA geoloogiakeskus aruande Bakkeni naftaformatsiooni kohta Põhja-Dakotas, osaliselt ka Lõuna-Dakotas ja Montanas, kirjutas Next Energy News. Naftamaardla pindalaks on üle 500 tuhande ruutkilomeetri (rohkem kui 11-kordne Eesti territoorium).
Maardla avastati juba 1951. aastal, veel 1999. aastal koostatud aruandes põlati varud liiga kalliks, kuna horisontaalse puurimistehnoloogia kasutamine viis arvutuslikult hinna 20-40 dollarini barrelilt, samas kui majanduslikult tasuvaks arvestati 10 dollarit/barrel.
2007. aastal importis USA 14 miljonit barrelit naftat päevas. Kasutuselevõetava maardla ligikaudseks mahuks hinnatakse 200 miljardit barrelit, mis tõstaks USA varud 220 miljardi barrelini ning võrreldavaks Saudi Araabiaga (260 miljardit barrelit), ühtlasi võrduks see kogus ligi 40 aasta naftaimpordiga sama tarbimise juures.
Artikkel jätkub pärast reklaami
USA jaoks tähendaks selle maardla kasutuselevõtu tasuvus pääsemist OPEC-i survest ning Iraani ja Venetsueela poolsed varustamise peatamise ähvardused ebaolulisteks.
Kirjutis ilmus Erik Puura
keskkonnablogis.Seotud lood
Naftabarreli hind hüppas eile õhtul New
Yorgi kaubabörsil ilma mõjuva põhjusta 4,7 protsenti, sulgudes rekordilisel
100,10 dollari tasemel, purustades jaanuaris püstitatud rekordi 100,09
dollarit.
Lõppeva nädala kümme enimloetud artiklit
Novaatoris:
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.