Eesti rikkaim vald Viimsi pole siiani
suutnud eelarvet vastu võtta – ilmajäämine maamaksutõusust loodetud tulust
sunnib otsima uusi tuluallikaid ja lootma kinnisvaramüügile.
Kuigi tavaliselt võtavad vallad eelarve vastu aasta lõpul, maadleb Viimsi jätkuvalt kulude ja tulude sobitamisega. Maamaksu tõstmisest pidi vald avalikkuse survel loobuma, uusi tuluallikaid pole aga kerge leida, kirjutas Postimees.ee.
Nii on vald müüki pannud mitmed olulised varad, teiste seas 30 miljonit krooni maksva kinnistu ning osaluse Viimsi haiglas, kus lähiaastail oleks omanikel võimalik teenida praegusega võrreldes lausa mitmekordset renditulu.
Viimsi vallavanem Urmas Arumäe tunnistas, et müüki pandud maatükid, kinnistud ja osalusest loobumised näitavad tõesti valla vajadust raha teenida.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rahandusministeeriumi andmetel ületas valla võlakoormus 2007. aasta kolmandas kvartalis seadusega lubatud piirmäära 128 protsenti.
Arumäe sõnul ei ole probleem siiski vaid võlgades. «Võlg ei ole otseses mõttes «üsna suureks kerkinud». 2008. on lihtsalt see halb aasta, kus meil tuleb maksta kohtuotsusega välja mõistetud kompensatsioonid ja katta Leppneeme ja Kelnase sadama ehituse kallinemine,» selgitas Arumäe.
Kohtuotsusega nõutud 22 miljoni suuruse kompensatsiooni taga on kunagised omanikud, kellele maa jäeti tagastamata ja kes said kohtus Viimsi valla vastu võidu.
Arumäe sõnul ei ole müüki pandud varale kindlaid ostjaid olemas, kuid vald usub, et ka praeguse kinnisvaramüügi madalseisu ajal saab vara müüdud.
Olulise muutusena plaanib vald loobuda ka üle 20-protsendilisest osalusest Viimsi haiglas. Arumäe sõnul oli vald tegelikult huvitatud koguni osaluse suurendamisest haiglas, aga haigekassa ei olnud valmis aktsiaid müüma.
Seotud lood
Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja
abilinnapea Jaanus Mutli külastavad täna Viimsi vallavalitsust, et kohtuda
vallavanem Urmas Arumäe ning abivallavanem Endel Lepikuga ja arutada pealinna ja
Viimsi vahelise koostöö arendamist.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.