Ameerika teadlased tegid katse, kus selgus,
et kallid veinid meeldivad inimestele rohkem kui odavad, kuna nende hind
aktiveerib täiendavaid emotsioone vastu võtva ajuosa.
Juhtimisportaal E-xecutive vahendas, et kalleid ning usutavasti kvaliteetseid toidukaupu degusteerinud inimestel aktiveerus ajuosa, mis võttis vastu täiendavaid emotsioone. Samas ei täheldanud uurijad, et elamusel oleks olnud seos toidu tegeliku kvaliteedi ning maitsega.
Eksperimendi käigus proovis 20 vabatahtlikku punast veini, mille hind kõikus 5 ja 90 dollari vahel. Veini mekkimise hetkel skanneerisid uurijad vabatahtlike aju aktiivsust. Seejärel serveeriti veine nii, et omateada kalleid veine proovivad katsealused jõid tegelikult odavat märjukest ning vastupidi. Mõõtmine näitas, et aju aktiivsus sõltus hinnast, mida katsealused veinile omistasid.
Seotud lood
Homme avaneb maailma rikkuritel harukordne
võimalus soetada endale personaliseeritud šampanjat. Šampanja tootja
Pernord-Ricard loodab ära müüa 100 pudelit šampanjat, iga hinnaks üle 4000 euro,
vahendas BizNews.lv.
Alates Gruusia konflikti algusest ei ole
Läti kaupmehed täheldanud Gruusia toodete nõudluse suurenemist ostjate poolt.
Seevastu aga eestlased näitasid üles omamoodi toetust Gruusiale, ostes neil
päevil rohkem Gruusia tooteid.
Maxima Eesti avalike suhete juhi Erkki
Erilaidi sõnul on viimaste päevade valguses hakatud Gruusia veini rohkem ostma,
kuid midagi plahvatuslikku selles pole.
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.