Eesti Arengufondi juhatuse esimees Ott
Pärna rääkis ETV tänahommikuses „Terevisioonis“, et Eestis teenitud raha tuleks
jätta siia, mitte viia Balkanile.
„Kinnisvarabuumiga sai väike kontingent rikkaks, aga siia sisse tulnud raha tuleks ka siin hoida. Ei ole hea, kui see viiakse kuhugi Balkanile ja kasutatakse seal samu ärimudeleid, millega siin rikkaks saadi,“ arvas Pärna.
Tema sõnul ei ole Arengufondi jaoks oluline üksikisikute rikkus, vaid riigi käekäik.
Et Eesti jõukatele Lääne-Euroopa riikidele järele jõuaks, tuleks meil Arengufondi juhi ja Tartu Ülikoolis koostatud uuringu hinnangul majanduse struktuuri muuta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Eestil on läinud teistest samas olukorras olnud riikidest paremini. Me ei saa senise arengu pärast kurta. Kuid kas me jõuame järele rikastele riikidele? Tartu Ülikooli uuring tõestas, et ei jõua. Me jõuame lähedale, aga mitte järele, kui majanduse struktuuri mitte muuta,“ selgitas Pärna, kelle sõnul on probleem tootlikkuses ning selles, et paljud eestlased on hõivatud sektorites, kus on raske tootlikkust tõsta.
„Eestis tuleb leida 15% inimestest, kelle tegevus tuleks ümber muuta. Kas need inimesed on teeninduses või tootmises? Ei ole selge, aga on teada, et Eestis on praegu näiteks teenindus innovatiivsem kui tootmine,“ rääkis ta.
Seotud lood
Arengufondi nõukogu andis heakskiidu
investeerimisprojekte hindava seitsmeliikmelise ekspertkomitee koosseisule ning
kinnitas Arengufondi nõukogu koosolekul selle juhiks Ardo Reinsalu.
Eesti arengufondi juhatuse esimees Ott
Pärna ütles aripaev.ee-le, et Eesti jõuab kindlasti rikaste riikide hulka, kuna
oleme piisavalt väike, et kiiresti muutuda.
Arengufondi juhi Ott Pärna sõnul tuleb
Eestis majanduse struktuuri muuta, vastasel korral ei jõua me kunagi arenenud
riikide tasemele.
Tartu Ülikooli majandusteaduskonna
professor Urmas Varblane ütles ETV tänahommikuses saates „Terevisioon“, et
valesti arvavad need, kes loodavad hakkama saada vaid siseturule suunatuna.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.