Kinnisvaraturg Kreekas on aasta-aastalt
aktiivsemaks muutumas ning kinnisvara hinnad liiguvad tõusujoones.
Hinnatõusu hoogustavateks teguriteks on ehitusmaksumuse, ehitusmaterjalide hinna ning ehitajate palgatõus, samuti ehituslubade väljaandmise kallinemine, kirjutab tänases Äripäevas Arco Vara ristmüügi teenuse juht Mark Shein. Ühe põhjusena võib välja tuua välismaalaste kasvava huvi piirkonna vastu. Seoses suurenenud nõudmisega perspektiivikates rajoonides asuva elamispinna järele kasvab jätkuvalt väljastatavate ehituslubade arv. Ehitustempo arengult on esikohal Evia rajoon ning Atika ja Peloponnese piirkonnad.
Kohalike seas on populaarsemad suurematest keskustest eemal asuvad, ent hea transpordiühendusega piirkonnad, näiteks Ida- ja Põhja-Atika, ning seetõttu eelistavad kreeklased osta pigem 300 000 eurot maksva eramaja mere ääres kui kulutada 450 000 eurot korteri ostmisele keskuses. Kõikvõimalikest turukõikumistest hoolimata võib kinnisvara omandamist pidada endiselt kasulikuks kapitalipaigutuse mooduseks, korteri või villa soetamist populaarsesse kuurortrajooni seda enam.
Populaarne investeering on mereääse eramu soetamine, mida on alati võimalik rendile anda. Heaks kapitalimahutamise kohaks peetakse Halkdiki (Makedoonia) piirkonda, kust võib leida kõikvõimalikku mereäärset kinnisvara: eraldatud villasid, uusi elitaarseid komplekse ja linnamaju ning kortereid mereäärsete külakeste kolme- ja neljakorruselistes majades. Võimalik on soetada ka ehituskrunt. See on viimasel ajal üha enam populaarsust kogumas, kuna võimaldab ehitada maja eriprojekti järgi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Välismaistes kuurortides kinnisvara
arendusega tegelevate asjatundjate sõnul on viimasel ajal sagenenud juhtumid,
kus inimesed, kes on soovinud osta endale soojal maal teist kodu, satuvad kokku
petiste spekulantidega.
Sampo Panga juht Aivar Rehe ütles
aripaev.ee lugejate küsimustele vastates, et Sampo pank ei laena raha kinnisvara
ostmiseks Kreekas või Türgis.
Põlvas registreeritud Meie Maa Kinnisvara
OÜ müüb asustamata saart Joonia meres hinnaga 266 miljonit krooni (17
miljonit eurot).
Meie Maa kinnisvarabüroo Tallinna kontori
juhataja Robert Vakoljuki sõnul saab Eesti büroo Joonia meres asuva 266 miljonit
krooni maksva saare vahendamise eest ligi 4 miljonit krooni.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.