Uus arvutisimulatsioon näitab, et
jääkristallid hakkavad soojenedes üha kiiremini vibreerima ning sulamispunkti
märgib hetk, mil nad vibreerimise asemel hakkavad pöörlema ehk vabanevad
sidemetest külgnevate molekulidega.
Uppsala ülikooli arvutuskeemik David van de Spoel ütles, et tema juhitava meeskonna loodud mudel põhineb 2006. aastal läbiviidud katsel laseriga sulatatud jääst.
„Me tahame teada, mis toimub aatomite tasemel. Eksperimendid meile sellest detailset ülevaadet ei anna,” ütles van der Spoel Live Science’ile.
Ühe molekuli vabanemine kristallstruktuurist toimub väga kiirelt, seda mõõdetakse pikosekundite murdosades (kümme astmes miinus kaksteist). Üks pikosekund on miljard korda lühem ajavahemik, kui silmapilgutuse peale kuluv aeg.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Jää sulamise uurimine võib tunduda mõttetu, kuid tegelikult on detailne arusaam sellest protsessist bioloogias, materjaliteaduses ja keemias väga oluline. Mu lapsed muretsevad, et ma tegelen kõigile ammu teada asjaga, kuid tegelikkuses vajavad suured keemiaettevõtted väga parimaid ja täpsemaid võimalikke mudeleid. Neid kasutatakse keemiliste reaktsioonide täpsemal läbiviimisel, mis omakorda aitab neil tohutult raha kokku hoida,” selgitas van der Stoel.
Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Angewandte Chemie.
Seotud lood
Tavaliselt hakkab jää sulama temperatuuril
0° C, aga Harvardi ülikooli teadlased Alexander Wissner-Gross ja Efthimios
Kaxiras on näidanud, et see ei pruugi nii olla.
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.