Jalutamine kaitseb vanadusnõtruse eest

Dementsustest ehk nõdrameelsustest esineb kõige sagedamini Alzheimeri tõbe, sellele järgneb vaskulaarne dementsus.

Itaallased uurisid nelja aasta jooksul 749t üle 65-aastast naist ja meest, kellel oli uuringu algul mäluprobleeme. Jälgiti inimeste kehalist tegevust (jalutamine, trepist käimine), aga ka kodu- ja aiatööde tegemist, vahendas Live Science.

Uuringu lõpuks oli 54 jälgitavat haigestunud Alzheimeri tõppe ning 27-l oli välja kujunenud vaskulaarne dementsus. Uuringu tulemused ilmusid ajakirja Neurology eilses numbris.

Kehalise tegevuse ja dementsuse vahel ilmnes selge seos. Uurimisrühma kõige usinamal kolmandikul, kes käisid kõige energilisemalt jalutamas, tekkis 27 protsenti väiksema tõenäosusega vaskulaarne dementsus kui sel rühmakolmandikul, kes viitsisid end kõige vähem liigutada.

Sama kehtis ka kodutööde kohta – kõige aktiivsemad haigestusid 29 protsenti väiksema tõenäosusega vaskulaarsesse dementsusse. Kokkuvõttes oli füüsiliselt kõige aktiivsemate hulgas dementsuse risk 24 protsenti väiksem kui rühma kõige laisemal kolmandikul.

„Mõõdukas kehaline tegevus, jalutamine, aga ka kogu füüsiline tegevus vähendas vanurite seas vaskulaarse dementsuse riski, sõltumata sellest, millised olid sotsiaaldemograafilised, geneetilised või meditsiinilised tegurid,” ütles uuringu autor Giovanni Ravaglia Bologna ülikoolihaiglast.

Jalutamine oli ajule samasuguseks toeks nagu mõned teised, pisut nõudlikumad tegevused, märkis ta. Samas lisas ta, et kindlasti tuleb kindlasti edasi, kuidas täpselt suudab kehaline tegevus vaskulaarse dementsuse eest kaitsta.