Kui te järgmine kord oma pead pesete,
mõelge hetkeks oma naabrite tervisele. Briti kuningliku keemiaühingu raporti
teatel võivad tarbekeemias sisalduvad kemikaalid veevärgis lagunedes moodustada
uusi ühendeid, mille kahjulike mõjude kohta on väga vähe teada.
Eile avaldatud raporti järgi ei suuda veepuhastusseadmete filtrid šampoonides, parfümeeriatoodetes ja ravimites sisalduvaid sünteetilisi kemikaale kinni püüda. Nendeks kemikaalideks on näiteks ftalaadid – 120 erinevat ühendit, mille süüks on pandud meeste viljatusprobleeme, aga ka metsloomade sigimatust, kirjutas New Scientist.
Ftalaate leidub kosmeetikavahendites, mänguasjades, värvides ja pakendites. Nad on tuntud hormonaalsüsteemi talituse kahjustajatena.
Teine rühm on parabeenid – säilitusained, mille puhul kahtlustatakse, et need tekitavad rinnavähki.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuigi joogivees on nende ühendite kontsentratsioon liiga väike selleks, et tekitada kahjustusi, pole teada, millised mõjud on ühenditel, mis tekivad parabeenide ja ftalaatide lagunemisel, ütles ühingu esindaja Jeff Hardy. Tema sõnul võib neist ühenditest moodustuv kokteil muuta need sootuks ohtlikumaks.
Seotud lood
USAs leiti kokku umbes 41 miljoni poolt
tarbitavas joogivees jälgi ravimitest - nii antibiootikume, suguhormoone kui
valuvaigisteid. Seni on ravimite kontsentratsioon veel madal, tugevalt allpool
ravimidoose, ent fakt iseenesest on tõsine ja mõtlemapanev.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.