Kreenholmil on kinnisvara müügist alles vaid peenraha

150 miljonit krooni ehk ligi pool kinnisvara müügitulust liikus Kreenholmi kontolt kiiresti tagasi omanike kaukasse võlgade katteks. "Nüüd oleme omanikele võlgu 260 miljonit varasema rohkem kui 400 miljoni asemel," rõõmustas siiski Kreenholm Valduse ASi finantsjuht Aivar Melders.

Kuigi Melders nimetas poole miljoni kroonist igakuist renditasu tootmispindade eest sümboolseks, kehtib selline kokkulepe vaid 18 kuud. "Edasise rendihinna otsustavad omanikud, aga ma ei usu, et nad seda hirmsasti üle turuhinna tõstaksid," sõnas Melders.

Kuigi kinnisvara omanik on nüüd Kreenholmi asemel suuromanikele kuuluv OÜ Narva Gate, tuleb Kreenholmil endiselt tasuda hiiglaslikud kommunaalkulud kõigi hoonete ülalpidamise eest, kus toimub nende mingisugunegi tegevus. Mullu ulatusid Kreenholmi kulud kütte ja elektri eest üle 90 miljoni krooni, remont ja inventar neelasid veel 20 miljonit. Uue omaniku kanda jäävad vaid tühjana seisvate hoonete ülalpidamiskulud.

Kreenholmi emafirma Borås Wäfveri ühe suuromaniku Mats Gabrielssoni sõnul oligi üks kinnisvara Kreenholmilt ostmise eesmärk motiveerida neid väiksemale pinnale kolima ja efektiivsust suurendama. "Teine põhjus oli Kreenholmi suur laenukoormus, mida kinnisvara müük aitas oluliselt vähendada," märkis Gabrielsson.

Lepingu järgi ei sõltu Kreenholmi makstav tootmispindade renditasu ruutmeetrite hulgast, millel tegutsetakse, mis tähendab, et näiteks kevadel ees ootav kudumis- ja ketrusüksuste sulgemine omanikele makstavat renti ei vähenda. Kogu Kreenholmi tegevus kolitakse ajaloolise väärtusega hoonetest paari kilomeetri kaugusel asuvaisse nõukogudeaegsetesse hoonetesse. Eriti magusasse ajalooliste hoonetega piirkonda plaanib emafirma Gabrielssoni sõnul järgmise paarikümne aasta jooksul investeerida 10-20 miljardit krooni.