- OMX Baltic0,24%317,99
- OMX Riga1,59%1 007,51
- OMX Tallinn−0,09%2 252,39
- OMX Vilnius0,02%1 490,98
- S&P 5002,35%7 549,94
- DOW 302,15%52 389,75
- Nasdaq 2,74%25 253,14
- FTSE 1000,25%10 809,97
- Nikkei 2252,87%60 459,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,87
- OMX Baltic0,24%317,99
- OMX Riga1,59%1 007,51
- OMX Tallinn−0,09%2 252,39
- OMX Vilnius0,02%1 490,98
- S&P 5002,35%7 549,94
- DOW 302,15%52 389,75
- Nasdaq 2,74%25 253,14
- FTSE 1000,25%10 809,97
- Nikkei 2252,87%60 459,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,87
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kreenholmi omanik soovib, et ettevõttest oleks olnud raha välja võtta
"Soovin, et Kreenholmist oleks olnud mingit raha välja võtta," märkis Kreenholmi suuromanik Mats Gabrielsson aripaev.ee-le.
Narva linnavolikogu esimees Mihhalil Stalnuhhin väidab, et tootmise lõpetamise ja veetariifide tõustu vahel pole mingit sidet olemas. Kreenholm maksis ja maksab siiamaani 1999. aastal kehtestatud tariifide järgi. Samal ajal kasseerivad nad oma rentnikelt tasu uute tariifide alusel, mis tähendab, et nad on teeninud kogu aega kopsakat vaheltkasu.
„Meil oli võitlus vee hinna pärast, aga see on nüüd kohtus ja me austame kohtu otsust ning maksame nõutut. Kui kohus poleks vaid nii agressiivselt käitunud ja meie arveid arestinud! Seetõttu ei saanud me teha jooksvaid administratiivseid kulutusi ja maksta palku. See saatis ka negatiivse signaali meie tarnijatele. Kui varustajad nägid, et kohalik kogukond ja võimud ei usaldanud Kreenholmi, siis hakkasid nad nõudma puuvilla eest ettemaksu. Me pidime kõigile ettemakse maksma hakkama,“ selgitas ta olukorda ja seost tootmise lõpetamise ja vee hinna vaidluse vahel.
Gabrielsson tunnistas aga, et plaan inimesi koondada oli juba enne töös ja pool aasta on asjaosalised sellest teadnud. „Me tahtsime teha seda aastatel 2008-2009 sotsiaalselt vastutustundlikul moel, nagu mulle meeldiks. Viimased sündmused kiirendasid koondamisplaane. Ketramine ja riide tootmine ei tasu siin ära, küll aga soovime me jätkata riide viimistlemisega. Kahe aastase plaani sees oli ka muude ettevõtete Narvasse toomine, et inimestele uut tööd pakkuda. Meil on Narvas juba rauavaluga tegelev ettevõte. Nüüd peame vaatama, kas see on võimalik või mitte, sest keskkond on muutunud. Narva linn peaks ettevõtjatega koostööd tegema mitte agressiivselt ründama,“ arvas mees.
Stalnuhhin väidab veel, et kui Kreenholmi varad müüdi hiljuti 350 miljoni krooni eest (ostjateks osutusid samad isikud, kes on Keenholmi omanikud), siis panditi need pangale 540 miljoni krooniga. See tähendab, et Kreenholmi kinnisvara müüdi ära turu hinnast vähemalt 190 miljoni krooni võrra odavamalt. Volikogu esimehe arvates on see raha ettevõtte juhtide poolt „välja imetud” tekstiiliettevõtte töötajate arvelt. „Tegelikult oli ettevõttel olemas ressurss, mis juhtide poolt kõrvale kanditi… ning nüüd, kui ettevõte on tühjaks imetud, visatakse ka töölised tänavale.”
Stalnuhhini süüdistusi kinnisvaramahhinatsioonides peab mees absurdseks. „Kõikide nende tehingutega olid nõus ka Borås Wäfveri teised aktsionärid ja kui hind oleks liiga madal olnud, oleksid nad tehingute vastu olnud, sest nad oleks siis ju raha kaotanud,“ selgitas ta.
„Uskumatu, et nad seda väidavad,“ kommenteeris mees Narva linna pressiteadet.
Seotud lood
Tekstiilitootja Kreenholm plaanib koondada
algaval aastal tuhatkond inimest ning sulgeda Narvas kogu ketrus- ja
kudumistööstuse. Sellise käitumise põhjuseks nimetab Kreenholmi emaettevõtte
Boras Wäfweri suuromanik Mats Gabrielsson ettevõtte pangaarvete arestimist AS
Narva Vesi poolt.
Tekstiilitootja Kreenholm teatab lähiajal
suurkoondamisest, töö võib kaotada veel ligikaudu tuhat inimest. Tänaseks
on Kreenholm koondanud juba 500 inimest.
Kreenholmil on omanikelt kinnisvara müügist
saadud 350 miljonist alles vaid 15 miljonit krooni ning lisaks üüratutele
kommunaalmaksetele tasuvad narvalased edaspidi iga kuu omanikele pool miljonit
krooni tootmishoonete renti.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
3
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele