Soome infoturbetarkvaratootja F-Secure
viirusetõrje labori juht Mikko Hyppönen ütles, et Eesti vastu peale
aprillirahutusi tehtud küberrünnakud olid väga erandlikud nii motiivi kui tausta
poolest.
"Me näeme tihti suuri rünnakuid, kus üksikute firmade servereid rünnatakse, aga kui tegemist on rünnakuga kogu riigi võrgu vastu, siis see on väga erandlik juhus," rääkis Hyppönen ETV saates "Terevisioon".
Hyppöneni sõnul ei saa aga Eesti vastaseid küberrünnakuid nimetada info- või võrgusõjaks. "Võrgusõda tähendaks seda, et erinevate riikide armeed võitleksid arvutite abil," märkis ta.
Hyppönen lisas, et kõik reaalmaailma kriisid saavad alati väljundi kübermaailmas. Ta tõi näiteks Taani pilapildiskandaali või Iraagi sõja, millele järgnesid samuti küberrünnakud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
20aastane vene rahvusest noormees on
esimene isik, kes on süüdi mõistetud Eesti-vastases kübersõjas osalemise
eest.
Eelmise nädala kolmapäeval andis CIA (USA
luure keskagentuur) konverentsil teada, et neil on tõendeid mitme eduka
küberrünnaku kohta, mis korraldati kriitiliste riiklike infrastruktuuride pihta,
vahendas Äripäev News.comi.
Kui aprillirahutuste aegu Eesti veebilehti
rünnati küllalt algeliselt, siis nüüd levib mässumeelsete seas programm nimega
BlackEnergy, mis teeb veebisaitide ründamise ülilihtsaks.
Interneti suhtluskeskkonnad Facebook
või Orkut sisaldavad nii palju infot inimeste isiku kohta, et need andmed on
hakanud paeluma organiseeritud küberkuritegevust.
Kose aleviku keskuses on valmimas midagi sellist, mida piirkonnas pole aastaid nähtud — rajamisel on uus jõeäärne korterelamu. Arendus pakub suurepärast võimalust seada end sisse energiatõhusasse uude koju paigas, kus loodus, jõgi ja aleviku keskuse mugavused on kõik käeulatuses.