Läänemere põhja gaasitoru rajada sooviv
firma Nord Stream on valmis kulutama üle 100 miljoni Rootsi krooni Gotlandi
saare sadama laiendamiseks ning kultuuri- ja uurimisprojektide
rahastamiseks.
Nüüd aga kohub Rootsis kriitika, et sellise rahasüsti peale ei ole Gotland gaasitoru rajamise otsustamisel enam erapooletu, kirjutab Svenska Dagbladeti võrguväljaanne.
„Täiesti ilmne, et raha makstakse välja poliitikute aja avalikkuse mõjutamiseks,” ütles Rootsi parlamendi liige Rolf K Nilsson.
Ning ka roheliste partei liige Stefaan de Maecker on seda meelt, et Saksa-Vene gaasitoru rajav firma ostab omale toetust. „Sisuliselt ostavad nad gaasijuhtmele jah sõna. See tähendab, et Gotland kaotab selles küsimuses kaasarääkimiseks igasuguse usaldusväärsuse. Kui me ütleme gaasitorule ei, ei usu meid keegi, kuna oleme Nord Streamiga kokkuleppele alla kirjutanud. Kui me ütleme jah, arvavad kõik, et oleme ära ostetud,” ütles Maecker.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nord Stream tahab veel sel nädalal Gotlandi kommuuniga allkirjastada kokkuleppe, kus Nord Stream annab Slite sadama renoveerimis- ja laiendustöödeks 70-90 miljonit Rootsi krooni. Veel plaanib firma toetada 9 miljoni Rootsi krooniga koostööprojekti Gotlandi kõrgkooli ja Rostocki ülikooli vahel ning annetada raha veealusteks arheoloogilisteks uuringuteks saare ümbruses.
Meie eesmärk on kohalike inimeste positiivne suhtumine ning head äritehingud, ütles lehele Nord Streami pressiesindaja Jens Müller.
Seotud lood
Vene-Saksa gaasijuhtme Nord Stream insener
Simon Bonnell rääkis täna aripaev.ee-le, et reaalselt tuleks Läänemere põhja
kaks gaasitoru, sest üks ei jõuaks kogu vajalikku gaasi tarnida.
Rootsi ajalehele Svenska Dagbladet antud
intervjuus ütles Saksamaa endine kantsler ning nüüd Läänemere põhja torujuhet
rajava firma Nord Stream nõukogu esimees Gerhard Schröder, et kui Rootsi peaks
gaasijuhtmele ei ütlema, tähendaks see vastuollu minekut kogu
Lääne-Euroopaga.
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.