Lätisse on sel aastal kolinud kaks korda
rohkem võõrtöölisi kui eelmisel aastal, kirjutas kohalik majandusleht Dienas
Bizness.
Läti kodakontsus- ja migratsiooniameti andmetel on Lätisse tööle tulnud umbes 4000 inimest.
Nikolaj Dilgerov on Bulgaariast koos teiste meestega Lätisse kolinud, et raha teenida. Kuigi palk on lubatust väiksem, ei plaani ta lahkuda. „Kui tööandja lepingut pikendab, siis ma jään,“ lubas ta.
Ettevõtjate sõnul ei lahenda võõrtööjõud ainult töökäte puuduse probleemi, vaid distsiplineerib ka kohalikku tööjõudu. „Et lõpetada kohalike logelemine, soovisime tööjõudu, kes tegelikult ka tööd teeb. Võõrtööjõu palkamine on kohalike suhtumist töösse tunduvalt parandanud,“ ütles SIA Orions Celtniecibas Kompanija juhatuse liige Igors Tarkovs.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Äripäeva majanduskonverentsil Äriplaan 2008
esinev GoTraveli nõukogu liige Tiit Pruuli leiab, et võõrtööliste sissetoomine
ei ole Eesti turismisektoris vajalik.
Briti valitsus tunnistas, et Suurbritannias
on 300 000 võõrtöölist rohkem, kui varem arvati.
Lähikuudel plaanib Läti vähendada
võõrtööjõu värbamise maksu, ühtlustades seda Eesti ja Leeduga.
Kisendav tööjõupuudus ja majanduse
ülekuumenemise oht sunnib Taanit kannapöördele - ühtäkki on võõrtööjõud riiki
teretulnud.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.