Kliimakatastroofi ärahoidmiseks on liiga hilja

Tema arvates võiks järsk kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamine mõjuda soovitule hoopis vastupidiselt. Mõttekäik on järgmine: tööstuslik õhureostus põhjustab globaalset hämardumist, mis viib keskmise õhutemperatuuri alla ning nullib seega osa kasvuhoonegaaside põhjustatud soojenemisest.

Vähendades kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, väheneb vastavalt ka õhureostus ning Lovelocki arvates tähendaks see hoopis veelgi soojemat kliimat, sest globaalse hämardumise arvele kirjutab ta 2-3 kraadi jahenemist.

„Suvaline majanduslik tagasilöök või planeeritud fossiilsete kütuste kasutamise vähendamine tähendaks vähem õhureostust ning võimendaks soojenemist. Lõpetades fossiilsete kütuste põletamise saame kiiremini kuumeneva kliima,” hoiatas Lovelock. „Pole just meeldiv olukord. Hukule oleme määratud nii siis, kui jätkame senist kurssi,aga ka siis, kui teeme radikaalseid muudatusi.”

Samuti on Lovelock skeptiline ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) raportite suhtes. Tema arvates annavad raportid inimestele vale pildi, väites, et kohe tegutsema asudes on veel võimalik olukorda parandada. Lovelocki nägemus on sellest tunduvalt apokalüptilisem: 6 kuni 8 miljardit inimest võitleb üha talumatumaks muutuva kliima tingimustes õiguse eest Maa vähenevatele ressurssidele, peamiselt toidule ja veele.

Siiski ei soovita Lovelock käed rüpes istuda, vaid vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni, sest pikas perspektiivis võib see kliima muutumist aeglustada. Lisaks rõhub ta vajadusele päästa üha väheneva pindalaga metsaalasid. Lovelocki arvates tuleb inimestel vältimatu kliimamuutuse ja selle tagajärgedega lihtsalt kohaneda