Eesti Jäätmekäitlejate Liidu (EJKL)
tegevjuhi Margit Rüütmanni sõnul peab iga inimene sorteerima prügi juba oma
kodus ning kohalik omavalitsus peab garanteerima, et see ka tehtud saab.
EKJL paneb kohalike omavalitsuste õlule kohustuse korraldada kogu prügi sorteerimist puudutav. Samuti on nende mure mõelda välja, kuidas kontrollida ühte keskmist korteriomanikku, kes hiilib kõrvale oma prügi sorditi jaotamisest.
Tavalise kliendi jaoks tähendab sorteerimine eraldi ladustamist paberi ja papi, lagunevate jäätmete ning segaolme näol.
EKJL rõhutas, et eelkõige on tegemist inimeste suhtumise muutmisega. "Võimalik, et nõutud sorteerimises tuleb ette praaki, kuna inimeste ümber harjutamine võtab aega. Selleks on oluline, et prügi sorteerimise olulisust rõhutataks juba lasteaiast alates. Uus põlvkond peab kasvama teadmises, kuidas õigest käia ümber oma prügiga," rääkis Rüütmann.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelga sõnul saab
uue jäätmekäitluskorra kehtestamisega nende jaoks olukord ainult paremaks
minna.
Nende omavalitsuste elanikel, kus
olmejäätmete sorteerimist ei ole uue aasta alguseks korraldatud, on oht uppuda
prügisse, kuna prügilad ei tohi seda enam vastu võtta.
Rakvere lihakombinaadi tegevjuhi Olle Hormi
sõnul on neil ettevõttes spetsiaalne inimene tööl, kelle põhitööks ongi
vastutada erinevate jäätmete valikkogumise eest.
Ülemiste hotelli tegevjuhi Rutt Veide sõnul
pole neil hotellis osakonda või inimest, kes tegeleks konkreetselt prügi
sorteerimisega, sellega tegelevad igas osakonnas kõik
töötajad, sorteerides prügi kohe õigesse kohta.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.