Raasuke: peaministrina parandaksin majanduskeskkonda

"Kui on kuskil surev sektor, siis sinna raha ei laenata, ning sektor hääbub. Alustavatesse lootustandvatesse ja tulusatesse sektoritesse laenatakse. Selle pärast ei peaks riik muretsema. Ka ei maksa soiguda teemal, miks riik majandust ei struktureeri," seletas Raasuke Hansapanga pressikonverentsil.

"Kui ma oleks peaminister, ei viskaks ma nooli märklauda, et tuleviku tööstusharud on biotehnoloogia ja nanotehnoloogia ja sinna tuleb raha suunata. Selle asemel mõtleks ma iga hommikul koos oma meeskonnaga, mida ma majanduskeskkonna parandamiseks teha saan," selgitas Raasuke. Nimelt tuleb luua ettevõtjatele võimalikult mugav, bürokraatiavaene keskkond, kus kõigil on võrdsed võimalused ja korruptsioon puudub. Eesti on seni ka sel alal üpris edukas. „Soomes ei ole keegi riiklikul tasemel otsustanud, et lõpetame kummikute tootmise ja hakkame vilja kasvatama, turg hoolitseb ise selle eest,“ lisas Raasuke.

Hansapanga Eesti peadirektori Priit Põldoja sõnul oleme elame võlgu ja sellest välja ei trikita. „Meie kõrval on jõukad riigid nagu Soome ja majandus peab restruktureerima. Seni kuni oleme Euroopa Liidu alltöövõtjad, ei küündi me nende tasemeni. On tekkimas edukamad ettevõtted, kelle latt on kõrgem kui olla tore allhankija või edukas firma Eestis. Toimub eristumine, tugevamatel läheb hästi, nõrgematel mitte,“ lisas ta.

Ka on Raasukese sõnul see hea, et Eesti ei ole veel eurotsooni liige. „See on distsiplineeriv. Siis ei oleks Eesti jooksevkonto puudujääk 17%, vaid 50%. Hea on mõelda, et keegi ei toeta selja taga pehmete kätega, vaid on võimalus alla kukkuda. See päris hea, et ei ole eurot,“ selgitas ta.