Ohjeldamaks üliõpilaste massilist spikerdamist, kaalub Tartu Ülikooli
õigusteaduskond eksamitele ja kontrolltöödele koguni valvurite palkamist.
Kuigi spikerdatud on ikka ja jälle, pole siiski tegemist süütu või väikese kelmusega – tudengit võib vahelejäämise korral oodata eksmatrikuleerimine.
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppeprodekaani Irene Kulli sõnul kurdavad massilise spikerdamise üle eelkõige üliõpilased ise: kes on ausalt ära õppinud, tunnevad, et neid koheldakse ebaõiglaselt.
«Tehnika on nii kaugele arenenud, et ei oskagi aimata, mida teha saab,» rääkis Kull. «Mobiilid, i-podid, wireless-ühendused, mis on kõrvaklappidesse sisestatavad, küsimusi pildistatakse mobiiliga ja hiljem saadetakse sinna vastused.»
Artikkel jätkub pärast reklaami
Irene Kull tunnistas, et õigusteaduskonnas on kaalutud isegi eraldi valvurite palkamist, kes korral silma peal hoiaksid. «Õppejõule on see psühholoogiliselt problemaatiline: see tähendab nuhkimist ja laua alla piilumist ja kõik ei taha seda teha,» märkis ta. «Võiks palgata neutraalse inimese, kes saab selle eest tasu ja käib eksamitel valvamas.»
Kulli arvates on viimasel ajal massiliseks muutunud spikerdamine massiülikooli paratamatu tulemus: oluliselt on vähenenud motiveeritud üliõpilaste hulk, kes tulevad ülikooli õppima, mitte ainult paberi pärast.
Seotud lood
Tartu Ülikool ning ehitusfirma Rand ja
Tuulberg sõlmivad esmaspäeval Tartu Ülikooli uue keemiahoone ehituslepingu. Uus
maja läheb kokku maksma 419 miljonit krooni, vahendas ETV24.
Tartu ülikooli rektori Alar Karise sõnul
pole tema ülikoolist võimalik diplomit osta, vähemalt ei kujuta ta ette, kuidas
seda oleks võimalik teha.
Tartu Ülikooli õigusteaduse õppeprodekaan
Irene Kull ütles, et valvurite toomine eksamitele kontrollima on kõige
viimane variant vältimaks üliõpilaste spikerdamist eksamitel.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.