Savisaar kommenteeris reedel
linnakodanikele antud intervjuus, et linnavalitsus on toetanud eraalgatuslikku
suurprojekti Tallinnk City.
Äripäev palus Tallinna linnapea Edgar Savisaarel väljaöeldut täpstustada. Eelkõige, kas tegemist on materiaalse toetusega, infrastruktuuri väljaarendamisega või lihtsustatud detailplaneeringu vastuvõtmisega.
"Eeskätt on tegu moraalse toetusega. Lasnamäe, kus elab üle 100 000 inimese, vajab oma keskust, ning Tallink City ehitus annab võimaluse soodustada selle tekkimist. Piinlik, et varem ei ole mõeldud nii suure linnaosa keskuse peale. Võib-olla võiks Äripäev selles osas initsiatiivi üles näidata ja samuti moraalselt Tallink Cityt toetada?" vastas Savisaar.
Siinjuures ei saa mainimata jätta, et Edgar Savisaarel on olnud head suhted Tallink City arendajate Enn Pandi, Kalev Järvelille ning Ain Hanschmidtiga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Näiteks majandus-ja kommunikatsiooniministrina töötas Savisaar eelmisel aastal välja ulatusliku sotsiaalmaksu sooduste programmi, mis oleks Tallinkit aastas säästnud sadade miljonite kroonidega. Seda plaani aga ei suutnud Savisaar valitsuskabinetis läbi suruda.
Samuti venitas 2005. aasta mais Savisaare juhitav majandusministeerium Tallinkilt jäämurdmise eest 30 miljoni krooni küsimisega.
Autor: 1706-aripaev
Seotud lood
Lennuamet ei saa praeguse korra järgi
Põhjamaade suurima meelelahutus- ja kaubanduskeskuse projekti kooskõlastada,
sest sealne mäesuusahall on kavandatud ülemäära kõrge, kirjutab Tarbija24.
Eile kooskõlastas Lasnamäe linnaosa
halduskogu Punane tänav 76 krundile kavandatava multifunktsionaalse kaubandus-
ja meelelahutuskeskuse Tallink City detailplaneeringu eskiislahenduse.
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles erakonna seenioride kogu
aastakoosolekul, et Keskerakond peab võimalikuks tõsta vanaduspension 2011.
aastaks üle 8000 krooni, teatas erakond.
Lasnamäele Tondirabasse peagi kerkiva
Tallinki 162 000 ruutmeetri suuruse meelelahutuskeskuse Tallink City
planeerimistööd on lõpusirgel.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.