USA ja Läti pöörasid tülli

Bailey sõnul on Lätis kolm aastat pärast ühinemist ELi ja NATOga käes oluline hetk ajaloos, kus tuleb otsustada, kuidas edasi minna. „Kas Läti jätkab reformide ja seaduse jõu tugevnemise teed, suurendab läbipaistvust, ja arendab end kui vaba demokraatlik riik? Või, olles kaitstud ELis ja NATOs, otsustab Läti, et raske töö on tehtud, ja laseb riigil muutuda mänguväljakuks käputäiele indiviidile, kes täidavad enda ja oma sõprade taskuid,“ küsis Bailey. Ta märkis ära katsed sokutada kohtutesse kohtunikke „kes teavad, mida teha“, püüdlusi manipuleerida julgeolekuasutuste ja -politsei seadusi eesmärgiga neid organisatsioone poliitiliselt enda kasuks mõjutada ja avalikke kampaaniaid õigust tagavate institutsioonide diskrediteerimiseks. „Pole küsimus, et oht vabadusele Lätis täna on erinev sellest, mis oli nõukogude ajal. Lätlased peaksid siiski tundma jõudu seista selle eest, mida nad peavad kalliks.“

Peaminister Aigars Kalvitise büroo reageeris valuliselt ja nõudis saatkonnalt selgitusi. Muuseas öeldi, et antud avaldus võib viia pöördeni kahe riigi suhetes, kuna kõnes olevat suursaadik öelnud, et „olukorras, kus Läti vabadusele ohuks olev võim on nõrgem, tundub, et Läti elanikud ei taha sellele vastu hakata“. Saatkonna väitel seisneb probleem selles, et valitsusele vastuhakk on tõlgitud valesti. Suursaadiku sõnavõtust võis välja lugeda vihjet astuda vastu valitsusliidus niite tõmbavatele oligarhidele, peamiselt Venstpilsi linnapeale Aigars Lembergsile ja suurärimehest endisele peaministrile Andris Skelele. Peaminister Aigars Kalvitis teatas telekanalis LNT, et nende mõju on üle hinnatud. Kalvitis kritiseeris kogu suursaadiku sõnavõttu. „Minu otsuseid ei mõjuta keegi,“ teatas ta ajakirjanikele.

Läti välisminister Artis Pabriks teatas siiski päeva teises pooles, et USA ja Läti vahel on endiselt erilised ja head suhted.