Läti tõmbab Eestit põhja

Ekspertide arvamus, et valitsus ei tea täpselt, mida ta teeb, on saanud kinnitust viimase aja skisofreenilises käitumises. Reedel tuli Läti meedias välja, et riik on pöördunud investeerimispankade HSBC ja UBS poole, mis aitavad neil 500 miljoni euro ehk enam kui 7,8 miljardi krooni eest võlakirju, millest Dow Jonesi informeeris ühe panga esindaja. Saadud raha plaanitakse kulutada riigieelarves võetud kohustuste täitmiseks, aga ka osa eelmiste laenukohustuste täitmiseks. Vaatamata majandusasjatundjate soovitustele ei ole Läti sarnaselt Eestile ära jätnud ametnike palgatõusu ega enam kui viie miljardi kroonise rahvusraamatukogu ehitusest.

Täna hommikul kinnitas Läti valitsus tuleva aasta riigieelarve eelnõu, mis on planeeritud küll üheprotsendise ülejäägiga, kuid on esialgsest plaanist ja loodetust väiksem. Samas tuli teada, et septembris kiirenes inflatsioon Lätis 11,4 protsendile, mis on kümne aasta kõrgeim näit. Seejuures on Läti regionaalarenguminister Aigars Stokenbergs öelnud, et Läti aastane inflatsioon võib kujuneda 14-15protsendiseks. „See on reaalsus. Maailmahindade mõjud peegelduvad ka Läti toidu- ja energiahindades. Väga raske on sellega võidelda,” ütles Stokenbegrs. „Inflatsioon on vaeste maks. Neid, kellel läheb hästi, inflatsioon ei mõjuta.”

Nii ongi tekkinud olukord, kus isegi siis, kui Eesti suudab oma olukorda parandada, et pruugi sellest abi olla. Või nagu ütles reedel Briti-Eesti kaubanduskoja seminaril Viisnurga suuromanik Joakim Helenius: „Läti on halvemas seisus, mis võib-olla rõõmustab eestlasi, kuid nii Eesti kui Läti on samas paadis.“ Sama teemat puudutas ka Sampo Panga juht Aivar Rehe, kelle sõnul on tervele Baltikumile ohuks just Läti, kus majandusnäitajad suudavad endiselt üllatada. „Rootsi ja Taani pangandussektor näeb meid pigem Balti regioonina. Läti on suur küsimärk, mis jätkab endiselt üllatamist. Nende majandusnäitajad on oht meile, sest erinevates reitinguagentuurides vaadatakse meid ühena,“ märkis Rehe samal seminaril.